Vastutustundlike naiste konverents

Riigikogu aseesimehe Laine Randjärve ja Riigikogu Naisteühenduse kutsel kogu­nes 21. aprillil Järlepa haridus-ja kultuuri­keskusesse ligi 70 naist Eestimaa erine­vatest paikadest, et kuulata ettekandeid ja arutleda meid kõiki puudutavate prob­leemide üle.

Konverentsikülalisi tervitas Juuru val­lavanem Margus Jaanson, kes väljendas heameelt, et selline sündmus leiab aset just Järlepas, vastvalminud HAKUKEses, millest lühikese aja jooksul on kujunenud nii küla kui valla arengule positiivselt mõ­juv keskus.

Konverentsi avades kinnitas Laine Rand­järv, et kokku pole saadud pelgalt jutu­ajamiseks, eesmärgiks on vahetada mõt­teid ja koguda informatsiooni, mis edas­tatakse ka Riigikogu komisjonidele, et neid arvestada tulevaste otsuste langetamisel.

Vallavolikogu esimees Sirje Endre ja vallavanem Margus Jaanson konverentsil

Konverentsi kokkukutsumise üheks ajen­diks oli Raplamaa Omavalitsuste Liidu pöördumine „Eesti vajab riigireformi", mil­les kajastusid kõigist maakonna valda­dest kogutud seisukohad. Avaettekande, millega haakusid kõik järgmised esinejad, pidaski Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Silvi Ojamuru: „Üks kõigi, kõik ühe eest! - Mida suudavad omavalitsu­sed ise ja mida saavad teha koostöös?" Kohtla-Järve aselinnapea Niina Alekse­jeva kõneles teemal „Haldusterritoorium ja selle mõju linnajuhtimisel", Haridus-ja Teadusministeeriumi nõuniku, Tartu endi­se abilinnapea Karin Jaansoni ettekanne kandis pealkirja „Riigi edu sõltub haldus­süsteemi korraldusest".

Mõttetihe ja argumenteeritud, samas selges ja lihtsas keeles esitatud oli Tartu Ülikooli riigiõiguse professori, Vabariigi Presidendi õigusnõuniku Ülle Madise ette­kanne „Heast seadusest hea eluni". Muu­hulgas rõhutas ta, et erinevate otsustusta­sandite (riigikogu, valitsus, ministeeriu­mid, volikogud, vallavalitsused, ametni­kud) tulemusliku töö aluseks peab olema vastastikune lugupidamine ning oma pä­devuse tunnetamine.

Kõige intrigeerivamalt astus üles kom­munikatsioonispetsialist ja strateegiline nõustaja Raul Rebane, kes oli oma ette­kande pealkirjastanud „Valimised ja nai­sed". Ta esitas terve rea arvandmeid ja kujukaid illustratsioone, mida analüütili­selt kommenteeris. Paljude, lausa prakti­liste nõuannete hulgast võiks esile tuua ühe: valimistel peaksid naised senisest enam toetama naisi.

Konverentsipäeva teine pool kuulus kol­mele töötoale, kus teemadeks lastekaitse (juhtisid riigikogu liikmed Kaia Iva ja Helmen Kütt), omavalitsuste arenduspro­jektid ja nende EL finantseerimine 2014- 2020 (juhtis Urve Tiidus) ning haridusvõrk (juhtisid Laine Randjärv ja Sirje Endre).

Olles osalenud hariduse töötoas, võin taas tõdeda, et kui arutlevad vastutus-ja asjatundlikud inimesed, ei tundu olukord sugugi nii paaniline, nagu mõningate mi­nisteeriumist lähtunud ja meedia poolt ülevõimendatud mõtteavalduste puhul. Peamine sõnum, mida töörühma liikmed edastada soovisid, oli - hariduse kesk­mes peab olema laps (õpilane). Korraga on käsil liiga palju reforme, nii kipub ees­märk - kvaliteetne haridus - ähmastuma, keskendutakse üksikprobleemidele (õpe­tajate palk). Paljud igapäevaselt koolielu juhtivad inimesed tõdesid, et kolme õp­pesuuna nõue gümnaasiumides on üle­pingutatud. Samuti leiti, et õpetajate ette­valmistamise küsimusi arutades ei kaasa Haridus-ja Teadusministeerium koolijuh­te, vaid peab nõu rektoritega, nii on sel­lest saanud kõrgharidus-, mitte gümnaa­siumireformi osa. Haridusreformi kontekstis palju tähelepanu pälvinud kutse­hariduse osas kinnitasid mitmed koge­mustega koolijuhid, et hea perspektiiviga on just gümnaasiumijärgne kutseõpe. Mu­ret tekitas viimasel ajal esile kerkinud plaan hakata sulgema puuetega lastele mõeldud riigikoole. Rõhutati täiskasva­nute gümnaasiumide tähtsust, just sinna suunduvad sageli need õpilased, kes põ­hikooli järel kutsekooli läinud, kuid mõ­ne aja pärast oma erialavalikus pettunud.

Üldiselt jäid kõlama mõtted: „Andke rahu! Ärge lõhkuge toimivaid süsteeme! Arvestage eripära!"

Päeva lõpus tehti kokkuvõtted töötu­badest ning tänati korraldajaid.

Juuru vallavolikogu esimees Sirje Endre tõstis esile konverentsi kõrget intellek­tuaalset taset ning erakondadeülesust, va­litses soe ja üksteisest lugupidav õhkkond.

Konverentsil osalesid ka Juuru Valla­volikogu liikmed Marina Runno ja Meeri Ehandi. Moderaator ja programmi pro­dutsent oli Urmas Kõiv (Innovatsiooni­keskus INNOEUROPE).

Konverentsi teenindamise korraldasid Juuru Vallavalitsus, Juuru Gümnaasium, Järlepa Kodukultuuri Selts ja Juuru Valla Emade Ühendus.

Samal teemal vt ka:

• Veski, Vivika. Ühiskondlikult aktiivsed naised kogunesid Järlepas. - Raplamaa Sõnumid, 24. aprill 2012, nr 47.

• Endre, Sirje. Kaks konverentsi - kuidas edasi? - Raplamaa Sõnumid, 28. aprill 2012, nr 49.