Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine ja tänavate taastamine
Vastavalt kõnealusele lepingule korrastatakse 2012. a lõpuks kogu Tapa linna veemajandus: rajatakse kokku 13 kilomeetrit kanalisatsiooni- ja 11 kilomeetrit joogiveetorustikku.
Pea samas mahus rekonstrueeritakse olemasolevaid halvas seisus ja madala töökindlusega vee- ja kanalisatsioonitorustikke. Olemasolevatel klientidel taastatakse vee- ja kanalisatsiooniühendused. Tööde käigus ehitatakse välja 274 veevõrgu ja 480 kanalisatsioonitorustiku kinnistuühendust ning paigaldatakse veetorustikule 13 tuletõrjehüdranti. Uueks saavad nii joogivee- ja reoveepumplad, kui ka reoveepuhasti: kokku rekonstrueeritakse kolm olemasolevat reoveepumplat, paigaldatakse 5 uut reoveepumplat; 4 olemasolevat joogivee puurkaevu- pumplat rekonstrueeritakse linna veevarustuse varupumplateks.
Pumplad tagavad linna veega varustamise juhul, kui linna peapumplas tekib rike. Lepingujärgselt lõpevad Tapa linnas vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitustööd hiljemalt 2012. a novembris.
Siinjuures võib mainida, et ka reoveepuhastiga on tööd alanud: AS Terrat alustas detsembri algul reoveepuhasti settetiikide renoveerimistöid. Lepingu järgi peavad reoveepuhasti renoveerimisprojekti ehitustööd lõppema 8.11.2012.
Tegemist on märkimisväärse sündmusega Tapa valla ja linna ajaloos, selle käigus korrastatakse kogu Tapa linna veemajandus. Mitte kunagi varem pole Tapal nii lühikese aja jooksul ehitatud nii ulatuslikke veevarustuse ja kanalisatsioonivee ärajuhtimise süsteeme.
See on saanud teoks tänu kohaliku omavalitsuse ning Tapa Vesi AS tublile ettevalmistustööle, et ära kasutada Eesti Euroopa Liiduga ühinemisel avanenud võimalusi. Euroopa Liidu liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, eri regioonide arengutaseme ühtlustamiseks ning mahajäämuse vähendamiseks asutati 2006. aastal Euroopa Nõukogu määrusega Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Lõviosa investeeringutest Tapa valla veemajandusse tulebki EL Ühtekuuluvusfondist.
Finantsmehhanismid töötab välja ja otsused teeb siseriiklik Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tapal toimuvad toruehitustööd on jagatud kahte ossa; nimetame neid hangete ja finantsmehhanismide järgi vastavalt ÜF1 (esimene etapp) ja ÜF2(teine etapp).
Esimese etapi ehitustööd on kulgenud edukalt ning peatöövõtja, Merko Ehitus AS, on töödega graafikus. Teise etapi leping on sõlmitud samuti Merko Ehitus AS-ga ning käivad projekteerimistööd. On tänavaid, kus esimese ja teise etapi tööd kattuvad: esimese etapi käigus peaks rajatama kanalisatsioon ning teise etapi käigus veevarustus.
Merko Ehitus AS on sihilikult edasi lükanud niisugustel tänavatel torude ehitust. Seda seepärast, et mitte kaks korda kaevata, vaid paigutada torud ühte kaevikusse. Kui aga keegi küsib, et miks peaks Tapal torutöid teostama kahes etapis, siis on see seotud Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt paika pandud finantsmehhanismidega ja otsustega.
Vallakeskuse rahvast huvitab kahtlemata eelkõige see, millal saab ühineda linna veesüsteemidega ning millal saavad tänavad taas korda! On mõistetav, et tänavatealuseid uusi trasse ehitades tuleb tänavad lahti kaevata kas osaliselt või täielikult (kus vähegi võimalik, kasutatakse torude paigaldamisel kinnist meetodit); palju tehakse tänavaid ületavaid läbilõikeid. See kõik muudab ehitusest haaratud tänavatel liiklemise vaevaliseks nii sõidukitele kui jalakäijatele. Eriti hull on olukord sügisperioodil, siis annab oma osa ka vihm, mis muudab üleskaevatud tänavad porimülgasteks. Kohati saavad kannatada ka tänavate ja kinnistute vahele jäävad haljasalad.
Rõhutan - see kõik on ajutine, sest pärast kaevamistööde lõppu saavad tänavad korda ja haljasalad taastatud! Torustike ehitamisejärgselt on taastatud juba terve rida tänavaid, kõige viimastena Kalmistu tn, Hommiku tn raudteeülesõidu-poolne ots. Juba varem Jaani, Jakobi, Väike ja teised sealsed tänavad. Samas, mitmes kohas on tänavate läbilõiked ja torustike paigalduse kohad taastamata, sest kohati tuleb veel teostada erinevate süsteemiosade ühendamisi. Käesolevaks sügiseks on tänavate taastamine lõppenud.
Taastamistööd jätkuvad kevadel, kui maa on kuivanud ning ei ole pori. Selleks ajaks on lisandunud tänavaid, kus torutööd on lõppenud.
Töid tehakse ju kogu talve jooksul! Mõttekas ja majanduslikult otstarbekas on tänavate taastamistöödega tegeleda tänavate kogu pikkuse ulatuses ja piirkondade kaupa, see tagab parema kvaliteedi.
Raske on hetkel öelda, missuguses järjekorras tänavakatted taastatakse. Kuid üks on selge, kui peatöövõtja AS Merko Ehitus AS annab järgmise aasta sügisel valmissaanud torustikud ja teised rajatised üle AS-le Tapa Vesi, on ka kõik tänavad ja haljasalad korras!
Paar sõna uute vee- ja kanalisatsioonisüsteemide kasutuselevõtust. Kohe, kui ehitaja on tehniliselt rajanud vee- ja kanalisatsiooniühendused kinnistutega, tuleb uutel liitujatel sõlmida AS-ga Tapa Vesi vastavad lepingud. Hetkel ehitaja tegeleb sellega, et ühendada linna kagupoolsest osast tulevad reoveetorustikud peamagistraaliga.
Suure tõenäosusega saab töö tehtud jõulupühadeks. Selle kohta, et võib hakata kasutama uut kanalisatsioonitorustikku, annab Tapa Vesi õigeaegselt teada ettevõtte ja valla kodulehtede kaudu, aga ka tarbijatele otse!
Seniks aga palun varuda kannatust ning suhtuda mõistvalt linna ajutiselt üleskaevatud ja poristesse tänavatesse ning kohati keerulisse liikluskorraldusse! See vaev tasub end ära - vastutasuks saame uued veetorustikud ning korras tänavad! Ees seisavad veel Tapa keskküttetorustike, Lehtse-Jäneda veesüsteemide ja veepumplate ning reoveepuhastite renoveerimine, kuid see on juba teine jutt!
