Veehinna tõusu põhjuste mõistmiseks tuleb näha veemajanduse tervikpilti, sest sageli piirdub tavatarbija arusaam sellega, et keegi monopoolne “liigkasuvõtja” pumpab tasuta vee maa seest välja ja müüb selle hea raha eest tarbijale. Oleks kõik vaid nii lihtne... Selleks, et tarbijateni jõuaks kvaliteetne vesi ning ülejäägid minema juhitaks, on tarvis hulka rajatisi: puurkaeve, joogiveepuhasteid, survetõstmise pumplaid ja veetorustikke ühelt poolt, kanalisatsioonitorustikke, kanalisatsioonipumplaid ja reoveepuhasteid teiselt poolt. Need peavad olema ehitatud seaduste ja normidega ettenähtud kvaliteedile vastavalt ning loomulikult ka inimeste heaolu arvestades. Selliste seadmete rajamine ja hooldamine ei ole odav.

Alates 1. juunist 2010 on AS Emajõe Veevärk opereerimispiirkonnas teenustasuks 37,36 kr/m3 (koos käibemaksuga). Kasutatava vee tasu on sellest 16,81 kr/m3 ja reovee ärajuhtimine 20,55 kr/m3. Igal omavalitsusel on õigus seda hinda vähendada, kuid sellisel juhul tuleb omavalitsusel aidata kulusid kanda. Rohkem või vähem on seda ka seni tehtud, kuid see ei ole õiglane nende suhtes, kes ei ela ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniga hõlmatud alal.

Viimase 15-20 aasta jooksul on veemajanduses kuhjunud palju tegemata töid. 2004.a avanes omavalitsustel omavahel koostööd tehes, Eesti riigi kaasabil ning Euroopa Liidu tagastamatute abirahade toel võimalus viia seadmed ja rajatised nõuetele vastavaks. Euroopa Liit seadis aga raha andes tingimuseks, et korda tehtavad piirkonnad peavad teenusehinna koostama reaalseid süsteemi haldamise ja hooldamise kulusid arvestades. Samuti peab hind tagama jätkusuutlikkuse, nii et kui mõni seade/torustikud 5, 10 või 25 aasta pärast laguneb, on olemas raha selle korda tegemiseks. Seega sisaldab AS Emajõe Veevärgi hinnaettepanek kõike, mis tagab pikaajalise jätkusuutliku ja seadustele vastava teenuse.

Tootmise ja opereerimise kulud- võimaldavad tavapärast teenuse osutamist, makstakse vee-erikasutus-, saastetasu ning tasu pumpamisele kulunud elektri eest.

Halduskulud - kaetakse ettevõtte enda toimiminejuhtimis-, raamatupidamis- ja arenduskulud.

Amortisatsioonifond - toetuse saamise üheks põhinõudeks oli veemajandussüsteemide jätkusuutlikkus. Seepärast kogutaksegi pidevalt raha, et 25 aastaga koguneks summa, millega kogu süsteem uuendada.

Põhjendatud tulukus - seda ei saa ettevõttest välja võtta, vaid see investeeritakse vastavalt seadusele süsteemi parendamisse, uuendamisse ja laiendamisse samas omavalitsuses. Seega täna müüdava vee ja ärajuhitava reoveega kogutakse ressursse tuleviku jaoks. Võrreldes sama suure elanike arvuga asulate veeteenuse hindadega mujal Eestis, jääb Emajõe Veevärgi poolt pakutud tervikhind Eesti keskmisele alla. Väikse asula veehinna võrdlemine suure linna omaga (nt Tartu) on tulutu, sest linnades on suurem elanike asustustihedus toru meetri kohta ja tööstusklientide osakaal teenuse mahust jne. Seetõttu saab seal pakkuda ka veeteenust odavamalt. Vee ja kanalisatsiooniteenuse jaotus kokku kululiikide kaupa 37.36 krooni/kuupmeeter

- Otsesed muutuvkulud kokku (elekter, maksud, protsessides vajalikud kemikaalid) – 8.05 krooni

- Otsesed püsikulud kokku (veemõõtjad, analüüsid) – 1.87

krooni

- Tootmise üldkulud kokku (avariimeeskond, palk, transport,

tööriistad) – 8.66 krooni

- Opereerimise halduskulud (klienditeenindus, arved) – 2.30

krooni

- Projektijuhtimine ja arenduskulud (projektide ja arenduste

korraldamine) – 2.83 krooni

- Halduskulud – 3.45 krooni

- Hinda lülitatud amortisatsioon – 1.84 krooni

- Põhjendatud tulukus – 2.13 krooni

- Käibemaks – 6.23 krooni

 

Lähemat informatsiooni AS Emajõe Veevärgi kohta leiab http://www.emajoevv.ee.