Veel muusikapäevadest
Suur tänu Piret Pihelile vastuskirja eest minu poolt Tapa valla muusikapäevade kohta avaldatud mõtete kohta.
Kui ma oma mõtted Tapa valla muusikapäevade kohta Tapa valla ajalehele saatsin, ei lootnud sellele mingit vastust, vaid lootsin kuulda selle kohta ka teiste vallaelanike arvamusi. Seda üllatavam oli vastuskiri Piret Piheli poolt, sest mina ei teadnud, et ka Piret tegutseb Tapa valla muusikapäevade korraldustoimkonnas. Olen Teid kohanud Tapa valla muusikapäevadel kui korraldajatele tänukirjade /üksteisele/ üleandjat. Arvasin, et Te tegutsete seal kui valla esindaja.
Mida ma siis Teie vastuskirjast tõdesin? Esiteks seda, et tänu Aet Maatee abile, koostati 2005.a valla kultuuri arengukava, kus muuhulgas peeti vajalikuks koolide ja kultuurikollektiivide ühiste ürituste korraldamine. Siin tahaks tsiteerida meie peaministrit: „Tule taevas appi!" Selliseid üritusi on meil ju kogu aeg korraldatud, ka enne Aet Maatee sõnumit.
Suure soojusega kirjutate valla esimestest muusikapäevadest, mis olid pühendatud Juhan Kroonile. Nõustun Teiega. Oli tõesti tore kontsert, kus näidati palju asjakohaseid fotosid ning anti infot väärika mehe elutöö kohta. Neil päevil paigaldati ka mälestustahvel Juhan Krooni majale. Siit minu küsimus, miks me ei võiks jätkata seda ilusat traditsiooni? Väärikaid inimesi on Tapa gümnaasiumis mälestatud, kuid kindlasti need inimesed vääriksid seda, et neid mälestataks valla tippüritustel - Tapa valla muusikapäevadel.
Hämmastav on artiklis Teie küüniline väide, et korraldajatel ei ole vaja ürituse statuuti kellelegi esitada! No kuulge Piret, ega need ei ole Teie talupäevad, kus seda ei ole vaja teha. Need on ikka Tapa valla muusikapäevad ning vallaelanikel on õigus sellise ürituse kohta kõike teada.
Tunnen Teile kaasa, et kõike seda tohutut ürituse organiseerimistööd peate tegema tasuta (ma ekslikult arvasin, et suurema osa sellest tööst teevad meie valla palgalised kultuuritöötajad). Arvan ka, et suurema töö muusikapäevade läbiviimisel teevad kollektiivide juhid, kes sümboolse tasu eest õpetavad kollektiividele selgeks vajaliku kava.
Mis puutub tasuta töö tegemisse, siis üks ere näide selle kohta on Tapa Lauluseltsi juhatuse liige Lembit Vomm. See mees on peaaegu 50 aastat laulnud Tapa koorides. Ettevõtte tippjuhi pingelise töö ja oma pere kõrvalt on ta suutnud moodustada Tapa meeskoori Tarm ja hiljem kahe koori baasil segakoori Leetar, on toetanud Tapa linnaorkestri tegevust. Tema töö koorivanemana, kollektiivi kooshoidjana ja koori majanduslike küsimuste lahendajana, on olnud hindamatu. Seda kõike on ta teinud tasuta ja selle üle kurtmata.
