Veel on aega taimede ettekasvatamiseks


Tärkavad taimed
Tärkavad taimedFoto: Tiit Blaat

Esimesed taimede ettekasvatamised on juba alguse saanud ning kuni aprilli lõpuni jätkatakse lühikest ettekasvatamist vajavate liikidega.

Taimi kasvatatakse ette seetõttu, et muuta aeglase algarenguga taimedele looduse poolt kindlustatud lühikesevõitu kasvuperiood pikemaks ning et saada külvatud seemnetest võimalikult palju taimi või varajasemat saaki.

Alguses on taime areng aeglane ja ettekasvatamisega saame muuta meie põhjamaise liiga lühikese kasvuperioodi pikemaks. Ette kasvatatakse, kui taime külvist õitsemiseni kulub rohkem aega, kui meie suvi võimaldab ning seetõttu on hetkel veel õige aeg taimi ette kasvatada.

Taimede ettekasvatamine hõlmab endas seemnete külvamist, külvide eest hoolitsemist, ühte kuni kolme pikeerimist ja taime istutuskõlblikuks kasvatamist. Reeglina, mida pisemad on taime seemned, seda pikemaks ja vaevanõudvamaks kujuneb ettekasvatusperiood.

Enne taimede istutamisele asumist hinda ära ruum, kus alustad taimede ettekasvatusega, sest seemne idanemiseks on vaja valgusrikast köetavat ruumi või kasvuhoonet. Alustamiseks on sobiv ka valge aknalaud, mille puuduseks võib olla liiga kõrge temperatuur ja ebapiisav valgustus, mille mõjul taimed kipuvad tihti välja venima, ent valguse ühtlasemaks jagamiseks tuleks taimi aeg-ajalt ümber keerata.

Teadmiste ABC

Seemnete külvamiseks kasuta spetsiaalset külvimulda, mis sisaldab õiges vahekorras ja koguses toitaineid ning on peenema struktuuriga. Istutusmulla rohke toitainesisaldus ja jämedam mullastruktuur ei sobi paljude taimede seemikutele.

Külvianumateks sobivad hästi plastikust külvikastid, külvikassetid ja potid. Kõige mugavam on külviks kasutada minikasvuhoonet, millel on peal läbipaistev kaas ja sees juba vastavalt valikule külvikassett(id) ja istutuspulk. Külvianuma valiku määrab ära istutatavate seemnete suurus ja kogus – üksikute suurte seemnete külviks sobivad paremini potid ja kassetid, imepisikeste ja paljude seemnete külviks aga külvikastid. Turbast ja kookoskiust pressitud pottide, kassettide ja tablettide eeliseks on see, et nad on biolagunevad ning neid saab kasvukohale istutada koos potiga. Aja jooksul kasvavad taime juured poti seintest läbi ja edenevad kenasti edasi juba uues mullas.

Seemnete külviks sobib kasutada ka kookosmulla briketti, mis sisaldab 100 protsenti kookosmulda ning mille tooraineks on jäätmed, mis saadakse kookos- õli pressimisel kookospähkli koortest. Briketile lisatakse kindel kogus vett ja lastakse paisuda. Tema eeliseks on õhulisus ja suur niiskusmahutavus. Turba ja kookosmulla tablette on mitmes erinevas suuruses ning neid tuleb enne kasutamist leiges vees leotada. 15 minuti pärast on tablett ennast vett täis imanud ja külviks valmis.

Ettevalmistuse ja külvamise ABC

1.Enne külvamist uuri, kas taime seemned vajavad mullaga katmist või mitte. Tihti väga peened ja väikesed seemned ei vaja mullaga katmist. Sellekohane märge on kindlasti lisatud ka seemnepakile. Üldiselt on nii, et väga peened ja väikesed seemned ei vaja katmist, suuremate seemnete puhul võib see vajalik olla, kuid ei ole reegel.

2. Uuri ka, kas taim on valguses või pimeduses idaneja. Üliväikeste ja valgusidanejate liikide seemneid ei kaeta, seemned vajutatakse tasanduslaua abil kasvumullaga kontakti. Pimeduses idanemine ei tähenda alati seemne mullaga katmist, vaid näiteks ka külvikasti pimendamist.

3. Külvikast, kassett või pott täida külvimullaga peaaegu ääreni, tihenda ja tasanda ning niisuta muld pihustiga kergelt niiskeks. Vajuta mullapind siledaks, et seemned ei satuks eri sügavusele. Mullapind võiks olla anuma servast mõni sentimeeter madalam.

4. Külva niiskele pinnasele võimalikult hõredalt, nii on taimedel ruumi kasvada ja pikeerimine on lihtsam. Seemneid võib külvata hajusalt, ridadena või täppiskülvina (granuleeritud seemned), kus seemnetel on kindlad vahekaugused. Väga väikesed seemned sega liivaga või koputa pabervoldiku vahelt. Nii tuleb hõredalt külv paremini välja. Suuremad seemned või pikeerimist halvasti taluvad seemned külva üksikult või paarikaupa.

5. Kata külv pestud liiva, turba, vermikuliidi või perliidiga. Katte paksus peaks olema ühe kuni kahe kordselt sama paks kui on külvatav seeme. Mõned liigid on valgusidanejad e vajavad idanemiseks valgust ja neid ei kaeta. Selline märge peab olema ka seemnepakil kirjas. Enamasti on need väga peenikesed seemned.

6. Niisuta muld uuesti pihustiga.

Loe veel

7. Lisa külvianumale etikett, kuhu on kirjutatud liigi ja sordi nimi ning külvamise kuupäev.

8. Seemned vajavad idanemise ajal ühtlast õhuniiskust ja temperatuuri (+18 kuni +23°C), mistõttu paigalda külvile niiskust hoidev kate või kile. Kui kasutate taimede kasvatamiseks minikasvuhoonet, siis ei ole lisavahendeid vaja lisada.

9. Külvi ei tohi asetada jahedasse.

10. Ära külva liiga tihedalt!

Hooldamise ABC

1. Jälgi külvi iga päev ja piserda toasooja veega. Kui katte alla tekivad veetilgad, kuivata need ja aseta kate tagasi.

2. Oluline on ereda päikesega ilmade korral taimi varjutada, sest vasttärganud taimi võib liiga ere päike kahjustada.

3. Kui külvid on tärganud, ei ole katet vaja tagasi panna. Edasi vajavad seemikud juba vähem soojust ja valgust.

4. Tõsta külvikast valgusrikkasse kohta, muidu venivad nad välja. Lõunapoolsel aknalaual tuleb taimi otsese päikese eest siiski varjutada, muidu kõrvetab päike nad lihtsalt ära.

Pikeerimise ABC

Külvikassetti, potti või turbatabletti istutatud taimi ei istutata enne ümber, kui kasvukohale. Turbatabletti kasvama pandud taim istutakse ringi koos tabletiga, mis jääb pallina juurt ümbritsema, nii pole karta taime vigastamist. Potist ja kassetist tuleb taim välja võtta ning istutada koos mullapalliga.

1. Pikeeri (istuta ümber tärganud taimed) külvikasti külvatud taimi idulehtede või esimese pärislehe faasis ehk siis, kui taimedele on ilmunud esimesed väikesed lehed.

2. Ümberistutamisel pannakse taim mulda kuni idulehtedeni, st vars jääb mulla sisse.

3. Umbes nädal pärast pikeerimist ja ümberistutamist on soovitav hakata lilli kastma lämmastikurohke vesilahusega.

Istuta õue

Enne taimede istutamist välitingimustesse tuleb taimi karastada – harjutada välisõhu ja päikesega –, viies nad mõneks ajaks jahedamasse ruumi. Kõige sobivam aeg taimede istutamiseks on pilves ilmaga. Taimed istutatakse tavaliselt õue, kui ei ole enam öökülma ohtu. Taimede kasvamiseks õues on vajalik vähemalt üle 5 kraadi keskmist temperatuuri ööpäevaringselt. Mõnede soojema kliimaga harjunud taimedele on ka alla 10–15 plusskraadised temperatuurid liiga külmad.

Algajatele

Vali lühema ettekasvatamisperioodiga lilli, mida külvatakse aprillis-mais. Näiteks peiulille, pruudisõle liigid, hiina aedaster, ilukapsas, ilukõrvits. Lihtsalt seemnest kasvatatavad lilletaimed on näiteks lillhernes, lilluba, suur mungalill ehk kress, peiulilled, päevalilled, saialilled, kurgirohi, pruudisõled. Lihtsalt kasvatatavad söögitaimed on hernes, põlduba, till, kõrvits, põld võõrkapsas ehk rukola, basiilik, lehtpeedid, lehtkapsad, erinevad lehtsalatid.