Veelkord koolivõrgu ümberkorraldamisest: mis saab Põlva Ühisgümnaasiumist ja Põlva Keskkoolist?
Esmalt puudutab see õpilasi ja nende vanemaid, kes peavad vajadusel muutma ümberkorraldusest tulenevalt oma elukorraldust, et lapsed jõuaksid kooli. Teiseks avaldab ümberkorraldus mõju õpetajate töökohtadele - võib muutuda töökoha asukoht ja tingimused.
Sellest tulenevalt on loomulik, et koolivõrgu osas kavandatavad muutused leiavad vastaseid, kes teevad kõik, et harjumuspärane olukord säiliks. Tõenäoliselt küll mõistetakse muutuste vajalikkust, kuid ei soovita, et see puudutaks otseselt nende peret või kooli, kus töötatakse.
Seepärast on oluline, et kavandatavad muudatused, nende eesmärgid ja tulemused oleksid väga konkreetselt kõigile erinevatele asjast huvitatud osapooltele veelkord selgitatud. Püüame seda siinkohal taas teha.
Koolivõrgu korraldamisest
Rahvastikumuutuste ja gümnaasiumiõpilaste arvu vähenemise tõttu peab paratamatult vähenema meie vabariigis gümnaasiumiharidust võimaldavate koolide arv. Riik on võtnud algatada ja suunata seda protsessi, kuna kardeti spontaansuse korral tekkida võivat põhikooliõpilaste maalt linna liikumise lainet.
Riik on paika pannud nii koolivõrgu põhimõtted kui ka selle rahastamispõhimõtted. Põlva on koolivõrgu ümberkorraldamise vajadust tunnetanud juba pikemat aega.
2012/2013. õppeaastast ei avatud X klassi Põlva keskkoolis ja plaan on sellest koolist kujundada põhikool aastaks 2014. Selge on, et kui me kohe ja juba täna ei võta ette midagi, mis tooks Põlvasse juurde gümnaasiumiõpilasi ja looks neile siin nüüdisaegsed õppimistingimused, oleme kaudselt leppinud linna ääremaastumise ja taandarenguga pikemas perspektiivis.
28. septembril 2012 andis regionaalminister välja määruse EASi vastava meetme tingimuste ja korra kohta, mis avas koolivõrgu ümberkorralduse rahastamisvõimalused ning tingis kiirema tegutsemise ja otsustamise ka linnavõimult.
Põlva linnavolikogu tegi oma novembrikuisel istungil otsuse volitada Põlva linnavalitsust läbi rääkima haridus- ja teadusministeeriumiga riigigümnaasiumi loomiseks Põlvasse.
Erakorralisel detsembrikuu istungil otsustas linnavolikogu taotleda vahendeid Kooli 1 õppehoone rekonstrueerimiseks ja õpilaskodu rajamiseks EAS meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine" ja vahendite eraldamisel asutada 1. septembrist 2015 eraldiseisev õppeasutus Põlva gümnaasium (nimi võib muutuda), asukohaga Kooli 1.
Eraldiseisev gümnaasium
Läbirääkimised linnavalitsuse ja ministeeriumi vahel on alanud, allkirjastatud on ühiste kavatsuste kokkulepe ja tööd tehakse mitmel rindel, eesmärgiks kirjutada märtsis alla ka konkreetne koostöölepe ministeeriumiga.
On esitatud taotlus EASi meetmesse „Koolivõrgu korrastamine", et saada sealt rahalisi vahendeid aadressil Kooli 1 asuva hoone rekonstrueerimiseks. Siinkohal tahaksin täpsustada: ärge saage valesti aru, väljend „aadressil Kooli 1 asuv hoone" pole mingi nn kantseliit, vaid siin ongi mõeldud just seda, mida on kirjutatud - hoonet, mitte selles praegu asuvat Põlva keskkooli. Tundub, et just siin on peidus üks suuremaid mittemõistmisi linnavõimu ja linnaelanike vahel.
Vestlustel ja koosolekutel kuuldust on jäänud mulje, et ei saada hästi aru, mida tähendab eraldiseisev gümnaasium. See on täiesti eraldi kool, mitte ühe olemasoleva kooli osa, õppetiib või vaheseinaga eraldatud osa. Eraldiseisev gümnaasium on õppeasutus, kus toimub õpe ainult IV kooliastmes, so X-XII klassini.
Põlvas tähendaks see kooli, mis asutatakse EAS meetmest raha saamisel aadressile Kooli 1, Põlva linn. Pange tähele, me mitte ei nimeta praegust Põlva keskkooli ümber Põlva gümnaasiumiks, vaid uuendatud hoonesse rajatakse täiesti uus kool, uue nimega, uue personaliga ja loodetavasti koos õpilaskoduga.
Riigigümnaasium
Termin riigigümnaasium tähendab, et selle uue gümnaasiumi pidajaks on riik. Riik on väljendanud soovi tagada konkurentsivõimelise gümnaasiumihariduse andmine igas maakonnakeskuses ning teha selleks koostööd omavalitsustega pakkudes analüüse, andmestikku ja puhaste gümnaasiumide loomist toetavat rahastamismudelit.
Ei saa salata, et plaanides anda gümnaasium riigi pidada, pidasid nii linnavalitsus kui linnavolikogu silmas ka kooli ülalpidamiskulusid, mis sellisel juhul riigi kanda jäävad. Riigigümnaasiumi puhul ei ole ka õpilase elukohajärgsel omavalitsusel kohustust maksta koolile õpilase eest kohatasu. Kindlasti suurendaks meie gümnaasiumi atraktiivsust õpilaskodu.
Haridus- ja Teadusministeerium on hinnanud senist koostööd Põlva linnaga heaks ning on seetõttu valmis toetama Põlva linna nii koolivõrgu arendamisel, riigigümnaasiumi loomisel kui ka pidamisel. Kui gümnaasiumivõrgustiku korrastamise meetmest raha saadakse, siis alustab riigigümnaasium õppetööd Põlvas hiljemalt 01.09.2015. Rahastamistaotluse mitterahuldamisel antud meetmest tuleb pooltel (linnal ja haridusministeeriumil) kokku leppida uued tähtajad ja teha koostööd taotluse esitamiseks perioodi 2014-2020 vahenditest.
Mis saab Põlva Ühisgümnaasiumist ja Põlva Keskkoolist?
Üsna selge on, et raha saamisel meetmest need koolid alates 2015. sügisest enam ei eksisteeri sellisel kujul nagu täna.
Linnas peaks siis asuma küll kaks kooli nagu seni, kuid nendeks on uus riigile kuuluv gümnaasium, kus õpivad enamuses Põlva linna ja Põlva maakonna noored ning Põlva Põhikool, kus õpivad peamiselt Põlva linna (või ühinemisjärgse Põlva valla) põhikooliealised lapsed.
Kuidas see koolide ümberkujundamise protsess juriidiliselt vormistatakse (kas praegused koolid lõpetatakse, liidetakse, vms) on täna veel vara öelda. Kas kõik praegused õpetajad saavad tööd uutes koolides? Ka seda ei oska praegu keegi öelda, sest see sõltub ametikohtadele kuulutatud konkursside tulemustest.
Riigigümnaasiumi loomise eesmärk
Vastupidiselt arvatavale, pole riigigümnaasiumi loomise eesmärk Põlva Ühisgümnaasiumi vaimu lõhkumine, õpetajate vallandamine ega väikeste laste koolitee pikendamine.
Riigigümnaasiumi loomise eesmärgiks on luua Põlvasse igati kaasaegne ökonoomne ja turvaline gümnaasium, mis parandaks kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavust maakonnas.
Kaasaegses gümnaasiumis on võimalik auditoorne õppetöö, kaasaegse sisustusega laboratooriumid, väiksemad klassid õppetöö erisuundade tarvis ja kaasaegne õpilaskodu. Tänases olukorras pole just palju võimalusi selle eesmärgi saavutamiseks.
Põlva Ühisgümnaasiumi vaimu jäävad kandma kõik selle kooli endised ja praegused õpetajad, millises koolis nad ka tulevikus ei töötaks.
Kõikidele praegustele Põlva koolide kvalifitseeritud õpetajatele tööd kindlustada pole linnavolikogul ega linnavalitsusel võimalik, aga see poleks võimalik ka endistviisi jätkates. Väikeste laste koolitee pikenemise osas on aga võimalik korraldada linnatransporti vastavaks elanike vajadustele.
Pealegi pikeneks nooremate õppurite koolitee ka sel juhul, kui gümnaasiumi tarbeks jääks Kesk 25 hoone ja linna põhikool tuleks aadressile Kooli 1.
Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul pole kumbki praegustest koolihoonetest gümnaasiumile sobilik, seega tuleks ka Kesk 25 hoone puhul hakata rääkima uuest rekonstrueerimisest või lammutamisest- ehitamisest.
Riigigümnaasiumi loomise tulemus
Ümberkorralduse tulemusel saab olema Põlvas kaasaegne ja optimaalne korrastatud koolivõrk. Põlva põhikool asub aadressil Kesk 25 ja selle hoone on täielikult rekonstrueeritud. Koolil on olemas vajalikult sisustatud tööõpetuseklassid ja võimla. Algkooliosa õpe on võimalik eraldi tiivas, huvihariduskoolid asuvad läheduses.
Põlva(maa) gümnaasium asub aadressil Kooli 1 ning on uus, kaasaegne ja kasvava mainega riigikool.
Kui Põlva linn ja vald ühinevad, võiks kaaluda ka varianti, kus algkooliealised lapsed koonduksid praegusesse Mammaste lasteaed-põhikooli ja põhikooliealised jääksid Kesk 25 kooli.
Selline jagunemine annaks igale kooliastmele selged ja eraldatud territooriumid.
Miks ei saa gümnaasium jätkata praeguses asukohas sellisena nagu see on?
See tähendaks kõigepealt rahaliste vahendite nappuse tõttu mitterahuldavat õpikeskkonda mitmeks aastaks suurele osale Põlva linna lastest ja kolme konkureeriva põhikooli olemasolu (PÜG, Põlva KK, Mammaste LAK) linnas. Selline olukord toob kaasa aeglaselt tühjeneva Kooli tänava kooli, mille ülalpidamiskulud on ebamõistlikult kõrged ja laguneva hoone, mis vajaks uut funktsiooni ning põhjalikku rekonstrueerimist või koguni lammutamist.
Eraldiseisva gümnaasiumi loomine vana internaadimaja baasil toob kaasa kõik eelneva pluss tugeva ülerahvastatuse Kesk 25 krundil. Pealegi langeb siis Mesikäpa hallile üksi kahe praeguse võimla koormus. Koolivõrgu korrastamine on linna arendamise üks etappe.
Linna peab ka maakonnakeskusena järjepidevalt ja loominguliselt arendama. Põlva linna konkurendiks (kui võib omavalitsuse puhul seda ärist pärinevat sõna kasutada) elu- ja töökohana pole mitte ümbritsevad vallad, vaid Lõuna-Eesti suurim tõmbekeskus Tartu. Kas anname selles võitluses kohe alla või tahame siiski vastupanu osutada?
