Järgmine suve suurem üritus oli maakonna linetantsijate tantsupäev Aaviku küla kiigeplatsil. Sedakorda siis juba arvult kuues. Tänavu oli küll pisut vähem osalejaid kui eelmisel aastal, aga ürituse kvaliteet sellest ei langenud. Ka väike vihmasabin, mis tantsupäeva toimumise ajaloos oli esmakordne, ei peletanud tantsijaid platsilt, vaid tõmmati selga keebid ning lasti uljalt edasi. Lõpuks sai ilm ilusaks tantsitud ja päev lõppes mõnusa kontserdiga paargus. Kui eelmisel aastal oli esinema kutsutud Setumaalt pärit folkmuusik Mari Kalkun, siis sedakorda saatis meid koduteele Mehis Nurmetalu. Üldsusele on ta rohkem tuntud mehena, kes Võsapetsi saates parmukesest laulis, aga siin näitas ta oma tõelist annet ning tuli meie ette Jaan Tätte ja Marko Matvere lauludega. Nii mõnigi ütles, et ta on rohkem Jaan Tätte kui Jaan ise ja mõni pidas palju paremaks. Igale oma arvamus, aga mõnus lõõtsamäng, Tätte laulud kitarril saatel, humoorikas jutt, rõõmus meel ning imearmas naeratus, sulatasid ilmselt kõikide kuulajate südamed. Võin ehk saladuskatte all öelda, et järgmisel aastal on teda jällegi Saaremaal võimalik kuulata. Kas just Laimjala vallas, ei ole kindel. Septembri alguses toimus rahvamajas traditsiooniline koroonaturniir Kuldne Kepp. Osalejaid oli ka seekord nii Saaremaalt kui mandrilt. Laimjala valla au hoidsid üleval Kätriin Rei (neidude võitja), Inger Antsaar, Gert Kaldmäe (noormeeste II koht), Taimo Antsaar ja Andi Tuulik. Järgmisel aastal siis jälle!

Mis meil siis tulekul on? Loomulikult on suurim ettevõtmine valla juubeli tähistamine. Kuulutused on ammu üleval, olge vaid aktiivsed osalema.

Sügisest algab uus hooaeg ka tegutsevatele ringidele. Nii saab meil esmaspäeviti Maret Mägi käe all võimelda ja tantsida, teisipäeviti ja kolmapäeviti annab laulutunde Ilvi Pihl, kolmapäeviti hakkab koos käima ka tantsurühm Kedrus. Samuti pakume sel aastal huvilistele seltskonnatantsu õhtuid, kus ühel õhtul tantsitakse näiteks seltskonnatantse, teisel korral linetantse, kolmandal ehk õpitakse ära mõni kergem rahvatants. Täpset päeva ja kellaaega selle õhtu tarbeks veel ei ole, sest arvestada tuleb ju ka nendega, kes kaugemal tööl käivad, aga asjast huvitatud oleksid. Nii et olge aga varmad endast teada andma! Väike plaan on kevadeks lavale tuua üks komöödia ja selleks tarbeks juba osatäitjate otsimised käivad. Loodame, et asjast ikka asja saab ning kutsutud osalised häbenemise ja esinemiskartuse tõttu alt ära ei hüppa.

Nagu ikka, süütame ka seekord vallamaja ees kuuseküünlad. Enne on aga rahvamajas kontsert ja seal esinevad meie lauljad ja tantsijad ning külalisena on seekord kohal Pärnu eakate lauluansambel Maarjahein.

Enne aastalõppu, 30. detsembril, toimub valla jõulupidu ja sedakorda ansambliga Vanaviisi.

Kõik sai nagu räägitud, aga tegelikult on mul hinge peal üks asi. Nimelt on see heakorrateema. Jutt käib Laimjala bussipeatustest, palliplatsidest ja vabaõhulavast. Ma ei saa aru, mis lapsed need on, kes oma tühjad krõpsupakid ja jäätisepaberid topivad teadetetahvli juures laesoleva võrgu ja lae vahele? Topitakse neid ka kuulutuste taha ja visatakse niisama maha. Prügikast on kaupluse ees 5 m kaugusel, kas tõesti on nii raske oma tagumik püsti vinnata ja sodi sinna visata? Suuremas bussipeatuses topitakse suitsukonid istepinkide vahele, sama lugu on ka laululavaga. Põrandalaudade vahelt on võimatu neid konisid välja noppida. Lisaks veel tatilärakad, väljasülitatud nätsud ja alkoholipudelid. Ärge tulge ütlema, et need ei ole meie noored, kes seal on. Jutt, et ´ma ainult suitsetasin seal´, on ammu juba vana nali. Ja miks peaks arvatama, et just see seal suitsetamise koht on? Ehk olen skeptiline, aga mitte ei usu, et seal suitsetaja korjab tuha peopessa ja koni tamme alla prügikasti toob. Kui ta seda teeks, oleks laululava ju puhas. Mul on vägagi selge pilt nendest, kes siin niimoodi toimetavad. Olen oma noomimise ja õiendamisega neile juba ammu pinnuks silmas.

Kahjuks asi ei parane. Alles paar nädalat tagasi pühkisin bussijaama ära, korjasin kokku konid ja muu sodi. Pole nelja päevagi möödunud, kui seal põrandal vedelesid jälle krõpsupakid, konid ja tühjad suitsupakid. Sama lugu on selle võrgupealsega. Öelge, noored, miks peavad teised inimesed teie järelt koristama?? Ma ei tahtnud oma juttu negatiivsetes toonides lõpetada, aga nii ta kahjuks läks.

Soovin kõigile ilusat saabuvat sügist ning õnne saabuva valla juubeli puhul.

Kohtumiseni!