Velise vägilased: Maria Loorberg - tugev ja naiselik
Kuna Maria Loorbergist rohkem keegi kuskil enam ei rääkinud, läks ta lõpuks meelest. Kuni saabus aasta 2012, mil sain teada, et mul on isa poolt 15-ne veresugulase asemel neid hoopiski 250. Samal ajal hakkas Pärnu teater mängima ,,Seljatas sada meest”. Suguvõsa kokkutulekut ette valmistades kerkis otse loomulikult üles Maria küsimus. Dotsent Rein Oidram püstitas teadlasele omaselt küsimuse: „Kas Maria Loorberg ikka kuulub meie suguvõsasse?“ Põhjust kahtlemiseks oli.
Kui seda nime guugeldada, siis see on täiesti olemas, aga kipub olema rohkem vene revolutsionääri Mihail Kalinini sugulane kui meie oma. Igal harul oli õnneks mingi tõendusmaterjal olemas ja kui siis ühel päeval naabrimees Vello Vaarma ilmus mu juurde jutuga, et tema leidnud oma pööningult Maria Loorbergi portreefoto, hakkas asi paika loksuma.
Külas võib leida lausa kummalisi sugulusseoseid. Oleme Velloga emade kaudu sugulased, aga siiani oli kogu meie seltskond ennast valesse sugupuusse asetanud. Kui nüüd selgus, et peame hoobis Loorbekite poole vaatama, polnud midagi imestada, et Vellol oli pööningul vanaema lähisugulase pilt. Loorberg = Loorbek on sama, mis Lurich = Luuri. Aga peamine pole mitte sugulus, vaid see, et tegemist on sünnilt ja vähemalt esimesed kümme eluaastat ehtsa Velise inimesega.
Kes siis oli Maria Loorberg?,,Eesti raskejõustiku ajaloost” saame lugeda: ,,Juba noore neiuna tundis ta huvi tõstespordi vastu. Kuna vend käis ,,Linda “aidas tõstmist harjutamas, otsustas ka Maria Andruškevitši juurde minna ja paluda ennast õpilaseks võtta. Andruškevitš polnud vastu. Maria Loorbergist kirjutati, et ,,Linda“ aita tulekul olnud ta kõhn ja habras neiu. Visa treeninguga kujunenud tal aga sellised lihased, mida paljud mehedki kadestanud.
Maria Loorbergi hiilgevormis oleku ajal nimetas rahvas teda Nais-Kaleviks. Tema raskejõustiku numbreid imetlesid tuhanded pealtvaatajad suveaedades ja tsirkustes nii Eestis, Venemaal kui ka välisriikides. Näiteks selili asendis surus ta jalgadega üles pika lati, millel istus 13 meest. Ühe käega suutis ta üles suruda kaks neljapuudast meest (Lurichi rekord oli viis meest). Hammastega tõstis ta üles ühe mehe ja kandis teda areenil ringi.
Maria Loorbergi hiilgenumbriks oli nn elav karussell Lati kummaski otsas rippuvale toolile istusid kaks meest. Seda seadeldist, mis tõsteti Loorbergi jalgadele, hakkas ta ringi keerutama. Kord-korralt tõstis ta tempot ja lõpuks tiirlesid mehed täiesti vesiloodis. Tugeva naise seda numbrit saatis kõikjal suur aplaus.
Kuulus vene raskejõustikuprofessor I. Lebedev kirjutas Maria Loorbergist muu hulgas: ,,Ma nägin teda 1907. aastal Kiievis (siis esines ta Mary Loors’i nime all). Ta oli painduv, graatsiline nagu metsloom ja ühtlasi naiselikult õrn. Möödus mõni aasta. Nägin teda uuesti Moskvas Salomonski tsirkuses, kus ,,elav karussell“ oli tema tõmbenumbriks....27. augustil 1913. aastal hoidis ta Martõnenko tsirkuses jalgadel latti, millel oli 13 inimest kogukaaluga 55 puuda! Seejuures toetas ta ainult kätega põlvi. See oli juba haruldaselt hea sellise ,,õrna olevuse“ kohta. Žongleerimisel kasutas ta tõelist kahepuudast pommi.
Tema ,,elav karussell“ liigub nii kiiresti, et sõitjad pärast vaevalt jalul püsivad, ja kaelkooke keerutab Loorberg sellise metsiku tempoga, et vaatajail hakkab silmade ees virvendama. Kasvult on ta üle keskmise – 168 sentimeetrit ja kaalub 80 kilogrammi.
Oma karjääri eest võlgneb Loorberg tänu A. Andruškevitšile, kes ta ,,lõi“. Andruškevitš on väike, kõhn mees, kes ise ei ole kuigi tugev ega pole püstitanud rekordeid, kuid tema juures alustasid oma treeninguid ka Lurich, Hackenscmidt ja teised ,,eestlaste jumalad ning pooljumalad“. Nüüd sõidab Maria Loorberg koos A. Andruškevitši, oma impressaarioga juba 12 aastat ühest linnast teise. Ja kui kusagil ilmuvad tsirkuse seintele tema esinemiste kuulutused, peaksid kõik linna daamid vaatama seda Eeva tütart, kes õigusega võib olla uhke oma jõule ja keha harmoonilisele ilule.“
Pärast Kodusõja lõppemist sõitis Maria Loorberg Nõukogude Venemaalt Eestisse. Ta esines Tallinnas Grand Marinas ja Skatingis Rasked sõja-aastad olid aga jätnud naisatleedi tervisele jälje. 30. märtsil 1922. aastal suri ta ootamatult veresoone lõhkemise tagajärjel.
Veel olen leidnud temast sellist informatsiooni: ,,Maria Loorberg (lavanimega Marina Lurs) oli üks Venemaa tugevamaid naisi 1900–1910. Teda treenis raskejõustiku entusiast Adolf Andruškevitš, kes oli ka kuulsa Georg Hackenschmidti esimene treener. Maria oli treeninud alates 1903. aastast ja neli aastat hiljem alustas ta osalemist maadluse meistrivõistlustel. Marial oli tugev kehaehitus –kaal 80 kilogrammi ja pikkus 1.68 meetrit. 1903.aastal sai temast Adolf Andruškevitši õpilane ja kaks aastat hiljem 1905 ilmus ta Eestimaa ja teiste Venemaa provintside tsirkuste areenidele.
Oma tegutsemisperioodil nautis ta üüratut populaarsust ja sai tuntuks kui Nais-Kalev. 1907.aastal alustas ta koos oma maadlejast sõbranna Anette Buschiga (Naistevalla külast, minu märkus)kuulsusrikast võistlusreisi Tsaari-Venemaal.
Tuur tehti peale kogu impeeriumile, jõuti välja Siberisse ja isegi Jaapanisse ning Hiinasse. Selle võistlusreisi ajal nimetati Maria Loorberg Vene impeeriumi parimaks naisatleediks.
Vene ajakiri Herakles kirjutas 1913. aastal: ,,Eriline tähelepanu on suunatud naisjõuatleedile Marina Lursile. Tal on perfektne keha ja massiivne ,aga graatsiliste piirjoontega muskulatuur. Lurs demonstreerib jõunumbreid, mille sooritamine teeks suurt au tugevale meesatleedile. Ta töötab nagu Herakles mõnes antiikses tsirkuses. Iga tema trikk on perfektselt läbi viidud, iga tema liigutus väljendab jõudu ja tugevust. Samal ajal ei ole tema keha jämedakoeline, vaid see avaldab sulle muljet oma pehmete plastiliste joontega...Pangem nüüd Marina Lursi pildid tsirkuse plakatitele ja laskem kogu linna leedidel näha seda eevatütart, kes on väljateenitult uhke oma jõu ja harmoonia üle.“
Odessa ajaleht kirjutas 1913.aastal naudinguga, et jõunaise Marina Lursi külaskäik on juba šokeerinud Euroopa publikut. ,,Tema kõige tuntumaks numbriks oli tema poolt ülestõstetud latt, mille peal 9 meest olid nagu kuked õrrel. Muide, ta veel keerutas seda raskust. Ja häbi olgu neil, kes arvavad, et sellejuures on ta kaotanud oma naiselikkuse.“ Maria kõige kuulsamad trikid olid sellised: ta kandis kolme inimest seljas; olles selili asendis, surus ta 32 korda üles oma jalgadel asetseva lauast plaadi, millel oli kaks inimest (kogukaal 194 kg); samas asendis hoidis ta sirgetel jalgadel samasugust plaati 9 inimesega. 27. augustil 1913 püstitas ta rekordi: toetades kindlalt kätega oma põlvi, suutis ta oma jalgadega üleval hoida 13 inimest kogukaaluga 880 kg! Kuulus meesatleet Arthur Saxon suutis hoida 1040 kg oma jalgadel. Maria žongleeris mängleva kergusega kahe kahepuudase (1puud = 16kg) pommiga.”
Rohkem praegu, kahjuks, temast infot pole, aga usun, et see vähenegi paneb nii mõnedki Märjamaa valla graatsilised eevatütred kukalt kratsima.
