Venemaa sanktsioonid Saue valla tootjaid oluliselt räsinud ei ole

 (2)
Venemaa sanktsioonid Saue valla tootjaid oluliselt räsinud ei ole
Laagri suure köögiviljatootja Sagro juht Kalle Reiter (vasakul) hindab Vene kaubandussanktsioonide mõju pigem olematuks. „Hinnad on küll madalad, aga nii on igal sügisel, kui on parasjagu kõige massilisem koristusperiood ja kõik tahavad ruttu kaubast lahtFoto: Koduvald

Koduvald uuris, kas ja kuidas on sauevallakast ettevõtjaid mõjutanud president Putini otsus keelata
Venemaale toiduainete sissevedu Euroopa Liidust.

Venemaa kehtestas augustis täieliku embargo looma- ja sealihale, puu- ja juurviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele Euroopa Liidust,¬ USA-st,¬ Austraaliast, Kanadast ja Norrast. Kuigi majandusanalüütikud ütlevad, et Venemaa osatähtsus Eesti ekspordis pole üleliia suur, siis arvestada tuleb ikkagi ka sellega, et üle Euroopa hakkab kaup otsima uusi turge ja see omakorda tähendab hinnalangust ka Eesti tootjatele.

Kalatööstust pole embargo seganud

Hüürus tegutseva kalatööstuse M.V.Wooli omaniku Mati Vetevoolu sõnul ei eksportinud nad enne sanktsioone Venemaale ega tee seda ka praegu. „Vene turg on niivõrd hüplik, mingit kindlust ei ole, tagatisi ei anta. Väljavedu Venemaale on palju suurema riskiga kui Läände ja meie neile oma head kala ei vii,“ kinnitab Vetevool. Kuna kaubandussõda puudutab ka Norrat, on sealgi kalahind langenud. „Tegelikult võiks see veelgi allapoole kukkuda, aga kuna seal on monopol ja nad on seda head hinda pikalt saanud, ega nad taha oma kasumlikkusest loobuda,“ usub Vetevool.

Tänu Norrast sisseveetava kala odavnemisele on ka Eesti lettidele jõudev kala soodsam. M.V.Wooli jaoks ei ole n-ö Vene kriis tegutsemist seganud ega täiendavaid kulusid toonud.

Hinnalangust ei saa otse siduda Vene kriisiga

Tuulas tegutseva piima- ja lihatootja Reveri juht Rein Riga nendib, et põllumajandussaaduste hinnad maailmaturul on langenud küll, aga üks lihtne Eesti põllumees ei saa eraldi hinnata, kui palju seal on just Vene kriisi mõju.

„Pigem on see ülemaailmne langus. Hinda mõjutab teadupärast nõudluse ja pakkumise suhe. Ju on olnud hea aasta põllumajanduses. Piimaturul möllavad eelkõige Austraalia ja Uus-Meremaa, kui neil on hästi läinud, siis hakkab kokkuostuhind langema ka meil,“ ütleb Riga.

Ka Rever ei ekspordi piimatoodangut otse, vaid läbi kokkuostjate, aga Eesti piimaäri on riskirohke , sest ligi pool toorpiimast läheb otse Leetu ja kui seal on langus, mõjutab see kohe ka meie turgu.
„Ja toodete hinnad on ka jaekaubanduses juba alla läinud. Just ükspäev ostsin mingi Leedu 200-grammise jogurti 25 senti tops. Nii et poed on järgi jõunud küll,“ hindab Riga.

Kadarbiku hinnaralliga kaasa ei lähe

Kuigi Kadarbiku talu Ääsmäelt Vene turule otse eksporti ei tee, kinnitab peremees Ville Pak siiski, et kauba ülejääk Euroopas on löönud hinnad alla.

„Eelmise aastaga võrreldes on porgandi kilohind kukkunud kaks korda, kapsas 40 protsenti. Köögiviljasektorit on Vene sanktsioonid mõjutanud palju rohkem kui piimandust. Seal on langus 20 protsenti,“ ütleb Pak.

Kapsas tuleb praegu Poolast seitse senti kilo, Paki kinnitusel Kadarbiku sellise hinnaga sõtta ei astu, toodetakse parem lattu. Võimalus poodidesse oma toode siiski kallima hinnaga letti panna olla ka keeruline, sest kaubanduse ostujuhid teevad otsused tarbija eest ära ja kõrgema hinnaga tooted väga müüki ei saagi.

„Ega meil mingit kriisistrateegiat olegi, loodan, et Vene turg läheb lahti ja Poola odav kapsas roomab sinna .Kui ei rooma, siis ma ei oska öelda, mis saab. Aga ega see vingumine ja hala ei päästa ka midagi, tuleb siis tegutseda vastavalt olukorrale,“ nendib Pak.

Sagro pelgab pigem gaasihinna muutusi

Laagri suure köögiviljatootja Sagro juht Kalle Reiter hindab Vene kaubandussanktsioonide mõju pigem olematuks.

„Hinnad on küll madalad, aga nii on igal sügisel, kui on parasjagu kõige massilisem koristusperiood ja kõik tahavad ruttu kaubast lahti saada. Minu hinnangul on hetkel täiesti tüüpiline sügisene olukord,“ kommenteerib Reiter.

Sagro on oma tomati ja kurgikasvatamise mahtusid sügiseks nagunii vähendanud ja kuna Eesti inimene on hakanud kohalikku kaupa väärtustama, siis leidub ka neid, kes Sagro toodangu poest ära ostavad. Ja kuigi hetkel on Eesti turul odavat Läti kartulit, siis ei tähenda see veel, et Sagro toodang lettidele ei jõuaks.

„Meil on õnneks pikaajalised kliendid, kes selliste ühekordsete ja juhuslike odavate saadetiste järgi ei jookse. Kui üldse mingi surve on, siis erinevate kaubakettide vahel, et kuidas ühes on odavam ja teises kallim. Aga see on juba igaühe turundustöö. Mõni kett paneb kartuli odavamalt müüki, kui kokku ostabki, arvestusega, et see sooduskartul toob inimese poodi ja eks ta ostab siis juba lisa ka,“ leiab Reiter.

Piimameeste murest saab kohalik köögiviljatootja muidugi aru: „Nemad on aastaid saanud head raha ja ka hästi elanud. Nüüd kui kinni jooksis asi, on töötlejatel hea hindu alla lüüa. Ka teraviljameestest ma saan aru– kogu Euroopas on vilja hind kukkunud, hea aasta on olnud,“ nendib Reiter.

Kui üldse, siis pelgab mees võimalikke Venemaalt tuleva gaasiga seonduvaid probleeme. Kui hind tõuseb, siis tootjale, kellel on ligi neli hektarit maad kütet nõudvate katmikalade peal, muutuks olukord keeruliseks.

„Aga ma pean juba praegu ära tegema oma järgmise aasta plaanid, kui selles teemas prognoosimatuid muudatusi tuleb, siis võib küll jamaks minna,“ ennustab Reiter.