VI kultuuripäev: Vormsi hariduselule pühendatud kultuurisündmus

Vormsi VI kultuuripäevast annab ülevaate ja muljeid vahendab uusvormsilane JANA KOKK, lasteaiaõpetaja, üks päeva juhtidest

Hariduselule pühendatud Vormsi VI kultuuripäev langes mõnusalt kargele laupäevale, Maria Murmani 102. sünniaastapäevale, 9. märtsile.

Vormsi hariduselule keskenduti sel põhjusel, et 2013. aastal täitub 140 aastat esimeste koolide rajamisest saarel, peale selle tähistas sügisel meie praegune koolimaja Hullos oma 75. tegevusaastat. Hariduse väärtustamine ka siin meretagusel maalapikesel vaid rikastab ja hoiab elujõulisena siinset väikest, kuid tegusat kogukonda.

Kella poole kümnest hakkas rahvamajja kogunema inimesi, keda huvitab Vormsi kultuuripärand ja selle säilitamine.

Huvilisi oli saabunud lähedalt ja kaugelt - nii põlis- kui uusvormsilasi saarelt, mandrilt ja Rootsimaalt, kuid ei puudunud ka külalised, kes Vormsiga alles lähemat tutvust sobitamas.

Vormsi Käsitöö Seltsi liikme ja eakate aktivisti, Helle Rinnaku poolt kujundatud saalis ootas saabujaid tervituskohv, värsked saiakesed ning teemakohane väljapanek, nii minevikus toimunust kui ka kaasajast.

Stendi kunagisest küla koolielust olid ette valmistanud Kersleti, Norrby, Hosby ja Borrby küla, samuti oli võimalus tutvuda stendimaterjaliga väärikate Vormsi koolmeistrite Konstantin Kreegi ja Jaan Spuhl-Rotalia tähelepanuväärsetest saavutustest.

Üles oli seatud kunstinäitus, et tunnustada ja teistelegi tutvustada meie väikesest lasteaiast ja põhikoolist sirgunud noorte loomingut. Pilku püüdsid andeka joonistaja Getrud Kõiveeri kõnekad pildid Vormsi kultuuriloost, Kadri Sukko tabavad portreed meie saare olulistest haridustegelastest L. J. Österblomist, J. Spuhl- Rotaliast, K. Kreegist ning fotoseeria siinsest loodusest ja loomadest. Rannakülast pärit Anders Strengi fotod päikeseloojangule vastu seilavaist purjekaist ja Karl Koka fotoseeria aastaaegadest tõid ehedalt vaatajani kodusaare ilu ja võlu.

Saali lava kaunistas koolitüdrukute osavate näppude vahel valminud käsitöö, kus võis näha nõelapatjade, pajakinnaste ja patjade kõrval traditsioonilist vormsi käsitööd (vormsi sokid, kindad, säärised, säärepaelad, põlled, käised, särk ja tanud), autoriteks käsitöömeistri Ene õpilased Hedvig Kivi, Karmen Põder, Kerli Kisler, Annika Põder, Rachel Sarapuu, Kaisa Valm ja Lisete Kokk. Hullo kooli iseloomustavat nurgakest ilmestasid kooliõpilaste Kerli Kisleri, Annika Põdra, Lisete Koka ning lasteaialaste Katarina Kõiveeri, Orm Robert Rammuli ning Karoliina Hermanni koolieluga seotud joonistused.

Täpselt kell kümme avas Maria vormsirootsikeelne laul tänavuse kultuuripäeva. Avatervituseks sai sõna vallavanem Meeme Veisson, muusikaline tervitus kõlas lasteaedpõhikooli ühisansamblilt ning klassikalist laulmist õppivalt Johanna-Liisa Müürisepalt.

Elle Puurmann tutvustas põgusalt Vormsi pärandi nimistut, mille koostamisega on nüüd algus tehtud ja kõigil on võimalus seda täiendada, et ühiselt välja selgitada need väärtused, mis on meie jaoks pärandina olulised. Nagu varasematel aastatel, anti ka siin üle Vormsi pärandihoidja tiitlid. Et tegemist oli hariduse temaatikaga, siis sel korral pälvisid tiitli omanäolise saare haridusse panustanud kultuuritegijad.

Sofi a Joonsi teeneks on talharpa taaselustamine, meie saarele iseloomulikul pillil mänguoskuse õpetamine ning vormsirootsi pärimusmuusika uurimine ja tutvustamine.

Kristina Rajando panust vormsi rahvarõiva uurimisel ja tutvustamisel teavad kõik vormsilased, kuid tema valmistatud on ka lasteaia põnnide seljas nähtud Vormsi laste rahvarõivad ning algatatud meie kooli tütarlaste käsitöö ainekava, mille tulemusena valmib põhikooli lõpetaval neiul oma kätega valmistatud Vormsi neiu rahvarõivakomplekt. Ühelgi teisel Eestimaa koolil sellist saavutust ette näidata ei ole.

Päeva esimesed ettekanded olid äärmiselt sisutihedad ja haaravad. Eremiitprofessor Ülo Vooglaiu teadmised ja elutarkus paneb alati kaasa mõtlema ning sunnib paratamatult ka endasse vaatama, ole mistahes rollis. Ajaloolase ja tõlkija Ivar Rüütli tempokat ettekannet, folklorist C. Russwurmi teosest Eibofolke (eestirootsluse üks olulisemaid allikaid, mis loodetavasti ilmub trükist sügisel) ja selle tõlketööst oli põnev kuulata nii saarerahval kui ka külalistel.

Pärast kohvipausi andis teavet eestirootslaste laulupeo kohta Sofi a Joons. Teatavasti on eeloleval suvel toimumas pärast pikka vaheaega taaskord eestirootslaste laulupidu, kus osalevad ka meie saare inimesed.

Esimene taoline laulupidu toimus 1933. aastal Cyrillus Kreegi juhtimisel. Põnev oli kuulata lugusid saare hariduselust enne II Maailmasõda, mil saarel oli mitu kooli ja sadu lapsi. Oma mälestusi jagasid selleks puhuks Rootsist kohale sõitnud Maria Gilbert ja Bo Nyman. Meeleolukat ja värvikat vaheldust pakkusid vahvad meenutused Nõukogudeaegsest koolielust Hullo koolis, mida vahendasid toonased Vormsi kooli õpilased Rüüd Kamarik ja Annika Lilja.

Lõunaks söödi koolikoka Alla ja tema abiliste poolt valmistatud tummist hernesuppi. Et kõik koosviibijad maitsvast soojast supist ja kohapealsete kodukokkade valmistatud hõrgutistest kõhu täis saaksid, selle eest kandis hoolt Lia Ostapenko oma toimkonnaga, kahe Tanjaga. Kõhtu said kinnitada ka pisemad kultuuripäevalised, lastetoas mängimisega aega sisustanud järelkasv.

Teise poole kultuuripäevast juhatas sisse põhikooli VIII klassi õpilane Kaisa Valm suurepärase esitlusega oma uurimustööst kolme põlvkonna koolielust Vormsi koolis (juhendajaks koduloo õpetaja Age Kõiveer).

Kogu saal jälgis tähelepanelikult Vormsi Lasteaed-Põhikooli direktori Veikko Kõrva ülevaadet Vormsi kooliharidusest ja tema asjalikke mõtteid väikekooli võimalustest. Võrdluseks sai kuulata Soome väikesaarte hariduselu korraldusest, meile tuttavate Marja ja Timo Leskineni esituses.

Ärajäänud talharpamängijate ja rahvatantsurühma etteaste asemel võttis emotsionaalselt sõna Toivo Tomingas. Tihedale ja sisukale päevakavale panid väärilise punkti Mare Mätas Kihnust ja Sofi a Joons, teemaga Pärandkultuur kultuurilise identiteedi loojana koolis. Kihnu kördis särtsakas esineja jagas elavalt oma saare praktilisi kogemusi pärandkultuuri rakendamisest ja laste kaasamisest. Sofi a lähenes teemale aga sootuks teise nurga alt ja filosoofi lisemalt, kuid kosutavalt ja haaravalt mõjusid mõlemad.

Pärast väikest puhkepausi koguneti õhtul kell pool kaheksa ansambel Linnamuusikud kontserdile, kuulama rahvapäraseid koraale, millest enamus on üleskirjutatud Vormsil ja teistelt eestirootsi aladelt. Selgitusi esitatavate lugude kohta jagas muusik ja pedagoog Taivo Niitvägi.

Igale kultuuripäeva külalisele jääb seda päeva meenutama kooliõpilaste poolt meeneks valmistatud järjehoidja (õpetaja Maarja Koppelmaa juhendamisel) ning loomulikult saadud muljed ja elamused. Pikk kultuuri täis päev kulges tempokalt, mõnusalt vabas ja vahetus meeleolus. Selle päeva õnnestumisele aitasid kaasa kümned saare nooremad ja vanemad kogukonna liikmed, seltsid ja ühingud. Suur-suur tänu Anu Strengile, kultuuripäeva hingele ja mootorile, kes oma perega on sihikindlalt tegutsenud Vormsi pärandi väärtustamise nimel. Minu isiklik tänu ka põlisvormsilane Jonne Berggrenile, Vormsi saarevahile, kes aitas päeva sujuvalt hommikust õhtusse juhtida.