VIDEOD: Eesti mees on laululõvi - Haaslava koor on eeskujuks paljudele


VIDEOD: Eesti mees on laululõvi - Haaslava koor on eeskujuks paljudele
Foto: erakogu

Eestis on koorilaul ikka au sees olnud. See on meil rahvatantsu ees kõige populaarsem harrastuskunst. Üle Eesti, nii suuremates kui ka väiksemates kohtades püütakse ikka laulukoor kokku ajada, see on vaat et au küsimus. Kui naiskooride ja segakooridega on lihtsam, siis meeskoori kokkupanek ei ole nii lihtne. Seda enam on imetlusväärne pisut alla 2000 elanikuga Haaslava vallas tegutsev koor ning imeliselt kõlav Väike Punt.

Haaslava meeskoori kroonik Juhan Undrits oli valmis koorist pisut lähemalt rääkima. Tegemist ei ole mitte alles kokku kutsutud kooslusega, Haaslava meeskoor on üks vanimaid Eesti meeskoore ja üks viiest tegutsevast maameeskoorist. Järgmisel aastal tähistatakse koguni 90. sünnipäeva.

„Hetkel laulab Haaslava meeskooris 45 laulumeest. Lauljaid on väga erineva vanusega, 20 kuni 82 eluaastani. Keskmine vanus on ehk pisut üle viiekümne. Pidevalt tuleb juurde ka noori mehi. Vanim liige on 82 aastat vana ning neli lauljat laulavad siin juba 1965. aastast alates," tutvustas Undits.

Koor nagu Cosa Nostra - lahkutakse vaid jalad ees

Tundsin huvi, et kas viimastel aastatel on koori koosseisu mõjutanud ka ränne - teadagi kolib inimene maalt linna ning kui sellestki ei piisa, siis suisa riigist välja.

Seotud lood:

„Tundub, et sellise pinnapealsema ja lihtsama elu tagaajajad ei seogi ennast meeskooriga - kui raha on elus peamine, siis sellisele inimesele seondub meeskooris laulmine ainult väljaminekute ja ajakuluga. Ka meie koorist on mehi elu sunnil välismaale või Eestist kaugemale kolinud. Üks noormees oli paar aastat Austraalias, aga tuli tagasi. Teine laulumees kolis töö tõttu Pärnusse, aga käib sealt korra-paar kuus siin proovides.

Üks tubli mees pidi elu sunnil Põlvasse kolima ja teeb nüüd ilma Põlvamaa meeskooris, aga kui kuskil lauluüritusel kohtume, siis nagu eile oleks lahku läinud, selline sõprus jääb surmani. Oleme isekeskis nalja visanud, et me oleme justkui Cosa Nostra - siit lahkutakse reeglina vaid jalad ees. Järelikult on see seltskond, see meeskoori sõbralikult nöökiv vaim ja ta väärtushinnangud piisavalt köitev ja jätkusuutlik. Need väärtused antakse tihti isalt pojale, meil laulab viis dünastiat, kus laulavad või laulsid nii isad kui ka pojad, lisaks ka vennad, lelled ja onud," selgitas Undrits.

20 grammi ja mitte rohkem

Tihti on meeskondadel, sõpruskondadel, kooridel ja muudel kooslustel omad traditsioonid, tundsin huvi, kas Haaslava meeskooril ka midagi sellist on, enne esinemist näiteks.

„„Okas kurku!" on tavaline lahinguhüüd. Kui on tähtsam esinemine, siis tõstab surmtõsise näoga dirigent enne lavale minekut ettepoole suunatud peopesaga parema käe õla juurde ja hüüab vaikselt: "Savá!", millele laulumehed samaga vastavad. Ka 20 grammi konjakit on enne lavale minekut igale mehele julgustuseks aeg-ajalt omal kohal, aga dirigendi sõnul mõjub suurem kogus laulu kvaliteedile juba halvasti," rääkis Undrits.

Peamine esinemispaik kodukant, aga käiakse ka välismaal

Haaslava meeskooril on aastas umbes 20-30 esinemist, keskmiselt kaks korda kuus. Vahel ei ole kuu aja jooksul ühtegi, aga siis tuleb hooaeg ja on neli laulmist nädalas.

"Tublid mehed, kes oma koduseid ja töiseid kohustusi ümber mängida suudavad. Traditsioonilistest esinemistest enamus on Haaslava ja Ülenurme valla üritustel, aga ka ühiskontserdid sõpruskooridega Pärnust, Tartust. Lisaks muidugi erinevad laulupeod ja laulupäevad üle Eesti.

Igal aastal üritame kooriga kuskil kaugemal käia, mille käigus alati ka mõne kontserdi anname. Sel suvel käisime Lätis, Ikškile linnakeses. Ikškile on umbes Tartuga ühevanune, oli pealinn enne Riiat ja tähendab liivi keeles "Üks küla". Iidne koht, kus tunned, et oleme oma lõunanaabritega vägagi sarnased ja viimased 1000 aastat ei ole muutnud meie põhiolemust.

Umbes 10 aastat tagasi lõime sõprussuhted Sysmä linnaga Soomes ja käisime kolm aastat järjest teineteisel külas oma kunstilist taset näitamas. Oleme käinud ka Bulgaarias, Rootsis ja Ukrainas," ütles Undrits.

Eestis omas klassis esirinnas

Eesti kooride võistulaulmistelt on Haaslava koor oma kategooriates(C ja B) saanud nii esimesi, teisi kui kolmandaid kohti. Kolm korda on võidetud Eesti Valdade ja Väikelinnade meeskooride võistulaulmise rändmalakas. Alates 1935. aastast on meeskoor korraldanud Kurepalus Haaslava meestelaulupäevi, 2012. aastal toimunu kandis järjekorranumbrit 32.

Väike Punt paneb täiega

Haaslava koori sees on peidus kaheksa meest, kes moodustavad topeltkvarteti Väike Punt. Neil on esinemisi suurest meeskoorist enam ning repertuaar on nõudlikum ja keerulisem. Undritsa sõnul laulavad need, kel suures kooris laulmisest isu üle jääb.

„Dirigent on kasutanud uute lugude õpetamisel nippi, et esmalt õpib Väike Punt loo ära ja siis on suurel kooril lihtsam seda lugu selgeks saada, kui siit-sealt juba õiget jorinat kostab. Väike Punt käib tihedamalt esinemas kui suur koor ja on olnud juhuseid, kui oleme pidanud suure koori au päästma Väikese Pundiga, kui on kutsutud laulma nii napi etteteatamisajaga, et suurt koori ei õnnestu kokku ajada," avaldas Undrits.

Kuula Väikese Pundi stiilinäiteid siit:

Loe Väiksest Pundist rohkem Haaslava meeskoori kodulehelt.

Lemmikpalad:

Kindlasti: Jää, mu neiu, terveks.

Isamaalised lood - Mu armas isamaa; Teretus (Teid ma teretan, Eestimaa pojad...).

„Meie oma dirigendi Kalev Lindali seatud lugu Ärameelespea, mis sai innustust Ernesaksa naiskoorile kirjutatud loost Meelespea. Ja muidugi Mariaana," rääkis Undrits.

Lemmik laululoojad:

„Aleksander Kunileid, Urmas Sisask, Alo Ritsing, Veljo Tormis, Peep Sarapik, Gustav Ernesaks... Kõiki ei jõuagi siin üles lugeda, igaüks on omamoodi hea. Ester Mägi oleks võinud meeskooridele rohkem kirjutada," ütles Undrits lõpetuseks.

Kui sinu kodukohas on vahva koor, tantsurühm või muu kooslus, millest eestielu.ee võiks kirjutada, siis anna meile teada aadressile info@eestielu.ee.