Helmi Hiibus - tuntud ja tunnustatud tantsu- ja laulumemm.

Jakob Sinikas - puhkpillimängu edendaja ja mõisapargi hooldaja.

Mare Ülemaante - ajaloo koguja ja kultuurireiside ning -ürituste korraldaja.

Eve Kärsna - noortele teatripisiku jagamine ja Kivi-Vigala kooliteatri juhendamine.

Heli Lints - Kivi-Vigala rahvamaja juhatamine ja kultuuritegevuse organiseerimine.

Krista Tõldmaker - pärandkultuuri õpetamine ja jagamine (rahvapill, -tants ja -laulud) ning mõisapargi korrastamine.

Ilona Noor - tantsukunsti edendamine Vigalas.

Anneli Ülemaante - traditsioonilise käsitöö edendamine ja FS „Kiitsharakad" rahvariiete korrastamine.

Jaan Kuusik - pillimees ja aktiivne kultuurielu edendaja.

Hendrikko Juhkam - ansambli „Vana Kooli Noored" juhendaja.

Maie Hints - „Kiitsharakate" staažikam tantsija ja MTÜ raamatupidaja.

Natalia Lüllmaa - rahvarõivaste valmistamine ja sõprussidemete hoidmine Haanja rahvatantsijatega.

Ilona Pappe - käsitöö edendamine Vana-Vigala piirkonnas.

MTÜ FS „Kiitsharakad" - Vigala folkloorilaagrite korraldamine.

 „Vigala Meeskvintett" - meestelaulu traditsiooni hoidmine.

Vana-Vigala näitetrupp „Topelt- Kiiks" - etenduste andmine ja erinevate kultuuriürituste sisustamine.

MTÜ „Jätkusuutlik Vana-Vigala" Helbe Kliss ja Maie Üürike - erinevate külaeluprojektide korraldamine ja Hirvepargi korrastamine.

Tantsuklubi „Minifox" Kärolin Kikas, Mari Rumma-Saffre, Joonas Asumets ja Egert Nei - osalemine aktiivselt treeningutes ja võistlusel.

Kõik märgatud ja ülevaade nende tegemistest koondatakse kokku üheks Pärandkultuuri kogumikuks, millega saab tulevikus tutvuda Vigala raamatukogudes ja rahvamajades.

Nüüd aga lühidalt projektist

 „24 tundi Eestimaa Rahvamajas" idee algatajaks oli Rahvamajade Ühing ja eesmärgiks tutvustada ja näidata, millega rahvamajades tegeletakse, väärtustada rahvamajades toimetavate inimeste tegevust ning elavdada paikkondade kultuurielu. Ööpäeva kestvas projektis osales enam kui 150 rahvamaja üle Eesti. Raplamaal osales ettevõtmises 10 rahvamaja (Rapla, Märjamaa, Valtu, Vana-Vigala, Juuru, Järvakandi, Kehtna, Lelle, Eidapere, Hageri). Lisaks iga rahvamaja enda programmile süüdati 26. oktoobri hommikul kell 8.26 koos päikesetõusuga kõikides maakondades rahvamajade tuled, mis kohtusid Eestimaa ühes vanimas rahvamajas - Toris, kus need ühendati ühiseks „rahvamaja tuleks".

Vana-Vigala Rahvamaja avas oma uksed juba 24. oktoobril kell. 23.00 ja algas noortekeskuse kinoöö. Esitatavad filmid valisid noored välja ise, lisaks kino vaatamisele oli veel võimalus mängida piljardit ja lauamänge.

8.26 süttis rahvamaja tuli ka Vana- Vigalas ja selle leek jäi valgustama rahvamaja ja seda külastavaid inimesi terveks päevaks ja kustus alles 27. oktoobri varahommikul.

Edasi järgnesid töötoad meisterdamishuvilistele. Iga töötoa juhendaja oli kaasa võtnud ka omavalmistatud esemeid ja jagas lahkelt ka oskusi. Ilona Pappe oli kaasa võtnud ilusad pastelsetes toonides heegeldatud kaltsuvaibad ja ise tehtud kotikesed. Ilona õpetas kuidas vanu riideid materjaliks ümber töödelda.

Kristi Algma Teenuselt oli kaasa võtnud oma tehtud moonidega viltsaapad ja vilditud esemeid. Tema käe all õpiti vilditud seebi valmistamist. Mare Ülemaante õpetas paberitöid ja kuidas valmistada ise kaarte ja järjehoidjaid. Osavõtt töötubadest oleks võinud olla aktiivsem aga koostöös tõsiste huvilistega tekkis palju ideid ja jäi mahti ka vastastikku kogemusi jagada ja vahetada.

Kogu päeva oli sööklaruumis avatud ka improviseeritud kultuurikohvik, kus rahvamaja külastajad said vastastikku vestelda. Kohvikut aitasid korraldada vabatahtlikena Reelika Otti ja Kristiina Põlma.

Edasi järgnes kultuuriprogramm. Esimese kontserdi andsid Kivi-Vigala Rahvamaja harrastajad. Oma loomingut jagasid publikule „Kullerkupp" ja „Hõbejuus". Seda kontserti oli kuulama ja vaatama tulnud Raplamaa rahvakultuurispetsialist Anne Ummalas. Kontserdi lõpus jagati ka esimesed tunnustused. Erilise tähelepanu pälvis Kivi-Vigala Rahvamaja juhataja Heli Lints, kes isegi oma esimesel suurejuubelipäeval oli lahkesti nõus naaberrahvamajja harrastajatega esinema tulema.

Edasi jätkus päev kultuurikohvikus, kus küpsiste ja kohvi kõrvale üks vana eesti traditsioon - ühislaul üles võeti. Lauljaid saatis lõõtsal Jaan Kuusik. Ühislaulult suunduti vaatama „Vigala Meeskvinteti" kontserti, mida ilmestasid Olavi Meelese mahlakad kommentaarid.

Järgmisena oli võimalus kõigil kultuurihuvilistel sõna sekka öelda ja arutleda, milline on rahvamaja roll külaelus. Millised on rahvamaja rõõmud ja mured, millele tuleks tähelepanu pöörata ja mis on ajas muutunud? Väikeses ringis tekkis nii mõningaid mõtteid ja ettepanekuid. Ühes aga oldi kindlad, et rahvamaja on külaelus oluline ja peaks siia jääma. Kultuurikohvikus jagati välja ka tunnustused. Kõik kohale tulnud äramärgitud said tänukirjad ja väikese meene.

Viimaste esinejatena kultuuriprogrammis esinesid võistlustantsijad Kärolin Kikas ja Joonas Asumets, FS" Kiitsharakad", kes näitasid oma viimaste aastate parimaid palu nii nais- kui segarühma esituses, ja näitetrupp „Topelt-Kiiks", kes tõi publikuni improvisatsioonilise loo „Andres Kikas läheb rahvamajja".

Kogu maratonettevõtmise kõige populaarsemaks osaks kujunes traditsiooniline „Puhkeõhtu". Tantsuks mängis Vigala rahvast aastaid rõõmustanud pillimehed Raivo Kalso ja Meelis Pappe. Nii mõnigi peol viibinu väitis, et parimat ansamblit on raske leida ja pidu kestis kaugelt üle südaöö.

Silmailu pakkus õhtul ka tantsukollektiiv „Mädzik", kes on ikka aeg-ajalt Vigala pidudel esinenud. Selgus, et ka perekond Mägide naised-noorikud on koos tantsimist harrastanud varsti juba viis aastat.

Kokkuvõtteks läks päev korda ja mõtisklusi ja ideid tulevikuks jagus samuti. Kõige rohkem sai selgeks see, et vaja oleks teha veelgi rohkem koostööd.

Oleksin väga rõõmus, kui inimesed tuleksid kodust välja ja pakuksid välja ideid mida koos ellu viia. Rahvamajas on võimalusi, aga uute ideede elluviimiseks oleks vaja rohkem ideid ja inimesi!

Lõpetuseks. Kokku külastas Vana- Vigala Rahvamaja 26. oktoobril vähemalt 170 inimest!

Tänud kõigile, kes kohale tulid!