Vihmarohke suvi teeb põllumehe meeleolu üsna nukraks
Alliku küla kohalikul ettevõtjal Raivo Kokseril, kellel heina kasvavamas ligi 80 hektaril, on ööuni sel suvel alailma häiritud. „See on kõige nutusem suvi minu 19 aastase tegevuse jooksul," tõdeb Kokser. Et heina teha on tema sõnul tarvis vähemalt kolme kuiva järjestikust päeva, aga seda tänavune suvi naljalt pakkunud ei ole. Heina kvaliteedi määrab suuremas osas just selle kuivus - niiskuse sisaldus ei tohi olla üle 12%, muidu läheb kokku kogutud hein hallitama, aga näiteks hobuste (Kokser varustab suksusöödaga paljusid Eestimaa talle) seedimisele on kuiv ja kvaliteetne hein ülioluline.
Ja teha ei ole midagi. Kõikvõimalikud ilmaennustusportaalid on põllumehe parimad sõbrad, aga needki panevad tema hinnangul kõvasti mööda. „Elu käib tõesti selles rütmis, et carpe diem - püüa päeva. Iga hommik võib tuua uue stsenaariumi," kirjeldab Kokser. Kohalikud tallid ootavad toodangut, samuti Soome partnerid. „Eesti Energia ilmselt rõõmustab. Järgmise elektriarve pean vist igaks juhuks istudes avama," viskab Kokser tõsise olukorras juures väikest nalja. Nimelt huugavad heina järelkuivatuses puhurid pea 24/7. „Nii hullu aastat pole tõesti olnud, aga eks lootus sureb viimasena," hoiab mees siiski optimistlikku joont.
„Euroopa ägab põua käes, meil siinpool on jälle jama niiskusega. Ka naabritel Soomes olla hektarite kaupa põllud vee all. Viljakasvatajatel võib olla siiski hea aasta, kui nüüd korjamise ajal kuiva peab. Aga maailma olukorda arvestades ilmselt vilja hind tõuseb, siis liha jne. Toiduainete hinnatõus paistab olevat vältimatu," ennustab Kokser.
Köögiviljakasvatuseski tagasilöögid
„Eks need neli aastaaega on põllumehe põlised vaenlased olnud kogu aeg," vastab ASi Sagro tootmisjuht Madis Kahu küsimusele, et kas vihm on kurja teinud ka selle kohaliku köögiviljahiiu impeeriumis. Sagrol on ligi 150 hektaril avamaal maha pandud kartulit, punapeeti ja kapsast, lisaks veel katmikaladel kurgidtomatid. Kuigi Kahu sõnul oli sel aastal tõsiselt õnne põldude valikul - need on kõrgematel kohtadel ja mitte väga savised, siis liigniiskuse tõttu olukord keeruline ka Sagro põldudel.
„Kõik tööd nihkuvad, kogu aeg tuleb ümber planeerida. Ei saanud õigel ajal teha vaheltharimist, hilinevad taimekaitse tööd. Päris hukka pole poole põllu kaupa siiski saaki läinud, aga näiteks peeti tuli oluliselt vähem üles, kuna vihm tampis maa kõvasti kinni. „Näed siinsamaski on ühel põlluserval täiesti korralik tugev kartulitaim ja teises otsas, kus on madalam ja savisem, pole praktiliselt midagi tulnud. Kui nädal aega on vesi peal ja ära ei lähe, on mugul tuksis," selgitab Kahu. Kui maapind on vesine ja pehme, ei saa ka traktor peale minna, vajub lihtsalt sisse. „Vaja oli masinaga lehemädaniku tõrjet teha, aga näed ei saanud õigel ajal. Ja selline ilm, et on niiske ja päeval on korralik päike, see on igat sorti mädanikele kõige parem keskkond," teab tootmisjuht.
Lisaks liigniiskusele pani Sagro tootmisjuhi kannatuse proovile ka külm suvealgus. Suvi algas tema jaoks alles 12. juulil, kui öine temperatuur ei langenud enam alla 10 kraadi. „Kui ööd on külmad, hoiavad taimed kasvult tagasi, saak jääb hiljemaks. Aga see ei ole vee surmamats. On sorte, mis ei kannata lihtsalt nii madalat temperatuuri. Meil on katmikaladel, kus on tundlikumad kultuurid nagu tomat ja kurk, sel aastal rekord küttekulu. Tavaliselt lõpetame kütmise juuni keskel, tänavu kuu aega hiljem. Samas on gaasi hind tõusnud 38% ja elektrienergia 20%," kirjeldab Kahu tagasilööke.
„Põllumehed omakeskis ikka räägivad, et aktsiabörsidel kauplemine on lapsemäng võrreldes põllupidamisega," iseloomustab Kahu põllumajanduse ettearvamatuid mängureegleid.
