Aastatel 2003–2014 on Viimsi valda sisse registreeritud 14992 ja välja 7974 inimest, mis teeb rändesaldoks 7018. Sisserändajate osa elanike arvu kasvus on olnud ligikaudu 80%.Valdav enamik uutest elanikest on tulnud Tallinnast.

Tänaseks on elanike arvu kasv aeglustunud. Kui tippaastal 2005 oli juurdekasv 13,7% ehk 1983 elanikku, siis 2013.aastal vaid 1,5% ehk 243. Kiired elanike kasvuaastad on seega möödas ja tuleb liikuda stabiilse arengu suunas. Rahvastikutuleviku seisukohalt muutub edaspidi olulisemaks sündimuskäitumine.

Eelnev ei tähenda, et sisserändepotentsiaal valda on ammendunud. Kinnisvaraarenduste lõpetamisel ja töös olevate detailplaneeringute teostumisel võiks valda lisanduda ligi 2700 eluruumi ja 7700 elanikku. Kui arvestada veel suvilate võimalikku ümberehitamist aastaringseks elamiseks, võime eeltoodule liita u 1400 elupaika koos 4000 elanikuga. Kuna Tallinna linnapiirkond on riigi majandusarengu mootor ja Eesti tööealise elanikkonna tõmbekeskus, siis võib eeldada veel elanike arvu kasvu rände arvel, ent seda kindlasti senisest aeglasemas tempos.

Keskne küsimus on see, kas Viimsi vallal on piisavalt võimekust oma kogukonna õigustatud ootusi täita, elanike heaoluks vajalikke avalikke teenuseid osutada ja teha arendustegevusek sinvesteeringuid.Edu seondub nii elukeskkonna kvaliteedi kujundamisega läbi planeeringuprotsessi kui ka kohalikuelu korraldamise tarvis rahaliste vahendite olemasolu ja kasutamisega.

Rahvastikulainete pikaajaline mõju Intensiivne sisseränne lühikesel ajaperioodil on toonud Viimsi elanike vanusjaotuses kaasa eripärase olukorra. Võrrelduna Eesti rahvastiku vastavate näitajatega on Viimsi valla elanikkond väga noor. Enamik elanikke on vanuses kuni 9 eluaastat ja 30–44 aastat. Nende kahe vanusrühma suur esindatus tähendab lasteaia-ja koolikohtade ehitamise vajadust ning liikumiskeskkonna ja töökohtade arendamist. Kuna tegemist on ka viljaka tööealise elanikkonnaga, siis on nendel suur mõju Viimsi vallaeelarve kujunemisele.

Vanusrühmade lainetuse mõju kestab veel aastakümneid. Et tasakaalustada selle tagajärgi majandus- ja sotsiaalvaldkonnale, sh ülalpeetavate kulude kasvule, on oluline, et elanike arvu juurdetulek ei pidurduks järsult. Seega on vallal vaja teadlikku rahvastikupoliitikat, et ühtlustada elanike vanuskoostist ja tagada rahvastiku taaste. Seda tuleb teha sündimus- ja rändepoliitika koosmõjus. Tuleb panustada pere- ja lastesõbraliku ning tervisliku elukeskkonna loomisse ,mis toetavad sündimust ja aitavad kompenseerida elanike vananemist. Tervena elatud aastate arvu kasv mõjutab positiivselt nii tööhõivet kui ka elanike toimetulekuvõimekust.

Viimsi vald on Tallinna linnapiirkonna osa. Ränne kodu ja töökoha vahel on siin justkui ventiiliks, mis aitab kombineerida eelistatud elu- ja töökeskkonna alternatiive. Selleks on vaja hästi toimivat ühistransporti nii Tallinna suunal kui ka valla sees, kuid soodustada tuleb ka jalgrattaga ja jalgsi liikumist. Kuna valdavalt on tuldud Tallinnast, siis on elanikel pealinnaga jätkuvalt tihedad töö-, teenindus- jms sidemed. 2011.aasta rahvaloenduse andmetel töötas Viimsi vallas 3900 inimest, kellest 1620 (42%) olid Viimsi valla elanikud. Viimsi valda tullakse tööle ennekõike Tallinnast (1592 inimest) ja Maardust (276 inimest). Viimsist käiakse tööle valdavalt Tallinna (5523 inimest). Viimsivallast pealinna töölkäijaid on 3,5 korda rohkem kui vastassuunas liikujaid.

Kuigi Viimsis sündinute osatähtsus kasvab ja lapsi tahetakse järjest rohkem panna kodulähedasse lasteaeda ja kooli ,on ka õpiränne endiselt tähelepanuväärne.2013. aasta lõpus käis Viimsi vallast väljaspool koolis 564 õpilast, neist ligi 95%Tallinnas. Teistest omavalitsustest pärit lapsi õppis Viimsi koolides 141, neist 83% pealinnast. Viimsi valla eduteguriks on üha enam see, kui atraktiivseid võimalusi suudetakse eri vanuses inimestele pakkuda.

Kombinatsioon valla linlikust ja maalisest elulaadist on suur konkurentsieelis teiste omavalitsuste ees. Väljaspool vallakeskust ei tohiks lasta elanike tiheliolekul kasvada. Valla külades tuleb hoida loodust ja luua võimalusi looduspuhkuse, spordi- ja liikumisharrastuste jaoks. Elukorralduse mõistlik kujundamine tähendab elu- ja töökohtade paremat ühildamist, milles sisuks on töökohtade arvu kasv kohapeal.

Majanduse elavnemiseks on vallas olemas piisav rahvaarv, on nii tööjõud kui ka tarbijaskond. Viimastel aastatel ongi märgatavalt juurde tulnud kaubandus- ja kontoripindu ning vabaaja teenuste pakkujaid. See kasvutrend on valda töökohti juurde loonud .Nüüd tuleb panustada töökohtade struktuurimuutusesse, et liikuda nutikamate ja teadmusmahukamate ning paremini makstud tööde suunas. Ärme unusta, et Viimsi valla elanikkond on Eesti keskmisest haritum, mis seab teatud piirangud sobiva töö vastuvõtmisele.

Kohapeal töövõimaluste avardamine ja mitmekesistamine ning igapäevaeluks vajalike teenuste lisandumine toetavad Haabneeme kujunemist polüfunktsionaalseks inspireerivaks merele avatud keskuseks Tallinna linnastus. Arendustegevus kinnisvaraturul ei peaks keskenduma ainult erahuvidele, rohkem tuleks panustada avaliku ruumi kvaliteeti ja esteetilisse väärtusse. Avaliku, era- ja mittetulundussektori vahel tuleks sõlmida partnerluslepped, mille sisuks on viimsilaste huvidele vastavate arenduste tõhus ja läbipaistev elluviimine. Heaks näiteks koostöö tulemustest on saarte külastatavuse kasv ja puhkemajanduslik kasutus, mis on loonud saarte elanikele uusi töö- ja tulevikuvõimalusi.

Mõistagi tuleb seejuures arvestada ökosüsteemi taastumis- ning taluvuspiire. Viimsi vald võiks olla elupaik, kus viljeletakse keskkonnasäästlikku elulaadi, kasutatakse loodussõbralikke planeerimislahendusi, eelistatakse keskkonda säästvaid materjale ning tõhusat energiakasutust. Kuna üha rohkem inimesi ja ettevõtteid eelistab loodussõbralikku elu- ja tootmiskeskkonda –need on kaalukad konkurentsitegurid ja elukvaliteedi näitajaid, siis Viimsi vallal tuleks enam teha jõupingutusi keskkonnakvaliteedi säilitamisele ja keskkonnariskide maandamisele. Eeliseks ainuomane Identiteet

Mõnusa elukeskkonna osaks on elanike sidusus, aktiivne suhtluskeskkond ja ühistegevus. Kodanikualgatuse tulemusena kasvab mittetulundusühenduste arv ja suureneb nende mõju avaliku võimu otsustusprotsessidele. Positiivseks näiteks on omavalitsustes kaasava eelarve menetlemine, kodanikuühenduste osalemise uute vormide kasutamine omavalitsuste juhtimises.

Tuleks kujundada õhkkond, mis loob eelduse parimate ideede ja lahenduste rakendamiseks valla arengu huvides. Üks võimalus selleks on kujundada valla haridussüsteemist tõhusalt toimiv koostöövõrgustik, mis põhineb õppijate, lapsevanemate, lasteaedade, üldharidus- ja huvikoolide, noortekeskuste ning sotsiaalselt vastutustundlike institutsioonide koordineeritud tegevusel. Eesmärk on luua parim õpikeskkond, mis arvestab õppija isikupära, individuaalseid võimeid, toetab loovust ja ettevõtlikkust. See, et nii paljud inimesed on valinud elamise Viimsi vallas, näitab nende usku siinse elukeskkonna tulevikku ja soovi sellesse panustada. Palju sõltub sellest, milliseid väärtusi huvigrupid ise kannavad.

Oluline on, et Viimsi vald ei lahustuks Tallinna linnastus, vaid oleks haldusvõimekas talle ainuomase identiteetiga omavalitsusüksus .Täna tutvustab Viimsi vald ennast kui rannarahva kodu, kultuuripärandi hoidjat ja arendajat. Selle osaks on kogukonnapõhiste tegevuste laienev kandepind. Enamik külasid on valinud külavanemad ja on viidud ellu külaelanike endi poolt koostatud arengukavasid. Elanikke koos hoidev vaimsus ja kogukondade ühistegevus pakuvad omaosalust ja kindlustunnet, et suurte asjade ajamisel ei unune rohujuure huvid. Ikka selleks, et Viimsi vald oleks armas paik, kus loovus kohtab võimaluste merd.