Küsimustele vastab Viimsi valla piirkonnapolitseinik Aivar Sepp.

Kui hästi tunnevad Viimsi valla elanikud avaliku korra eeskirju? Kas esineb olukordi, kus inimene, keda korrale kutsutakse, ei tea, et ta eeskirju rikub?

Viimsi valla elanikud on üldjoontes valla avaliku korra eeskirjaga tuttavad. Eks neis eeskirjades ongi kehtestatud kõigile tuntud üldised moraalija käitumisnormid, mille rikkumine toob kaasa teiste elanike pahameele. Küsimusi võib tekkida konkreetsetes kellaaegades: Viimsi vallas kehtib öörahu kell 23 kuni seitsmeni hommikul. Öörahu nõue ei kehti jaaniööl ega uusaastaööl ning vallavalitsuse loal peetavate avalike ürituste korral.

Alla 16aastastel lastel on keelatud viibida avalikus kohas ilma täisealise saatjata kell 23 kuni 6 (erandina juuni, juuli ja august alates kell 24 kuni 5).

Kas valla elanike arvu suurenemine on toonud kaasa ka avaliku korra rikkumiste kasvu?

Hoolimata asjaolust, et Viimsi valla elanike arv on viimaste aastate jooksul kasvanud, on statistika järgi viimastel aastatel alustatud väärteomenetluste arv avaliku korra rikkumise järgi langustrendis. Käesoleval aastal on politsei vallas alustanud kuus väärteomenetlust avaliku korra rikkumise tunnustel, terve 2012. aasta jooksul 21 ning 2011. aastal 29. Suuremal osal alustatud menetlustest on tegemist öörahu rikkumistega.

Statistika järgi ei ole eristatav, et suvekuudel pandaks avaliku korra rikkumisi toime rohkem kui muul ajal.

Kuidas oleks õige käituda, kui elukoha lähedal keegi pärast kella 23 öörahu rikub, kas on õige minna ise inimesi korrale kutsuma või tuleks pöörduda politsei poole?

Tüüpilise öörahu rikkumise puhul on tegemist sündmusega, kus naabrite juurde kogunenud seltskond tarbib alkoholi ja kuulab muusikat ning see müra häirib teiste majaelanike öörahu. Tegevusjuhist, kuidas selliste sündmuste puhul käituda, ei ole võimalik anda. Esmane lahendus oleks märkuse tegemine öörahu rikkujale.

Samas tuleb kindlasti sellisel juhul hinnata, et naabrile märkust tegema minnes ei muutuks olukord hullemaks. Kindlasti tuleks säilitada viisakus ja mitte laskuda konflikti.

Juhul, kui märkustele ei reageerita või kui konflikti suurenemise vältimiseks märkust tegema ei minda, tasub helistada politsei lühinumbrile 110, kust saadetakse korrarikkujaid korrale kutsuma politseipatrull.

Siiski peab arvestama, et pahatihti on politseil öösiti mitu sarnase juhtumi väljakutset, mistõttu võib politseipatrulli kohalejõudmine viibida.

Millised on karistused avaliku korra rikkujatele?

Avaliku korra rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 400 eurot või arest. Praktikas on politsei siiski esmakordsetel juhtumitel, kus avaliku korra rikkujad on oma teost ka aru saanud ja juhtunut kahetsenud, piirdunud hoiatusega, mis mõjub suuremale osale rikkujatest.

Juhul kui tegu on korduv ning kui korrarikkuja ei ole oma eksimusest aru saanud või on tegemist muude asjaoludega, on määratud karistusi rahatrahvide näol.

Milliseid rikkumisi teevad alaealised kõige enam?

Need on jätkuvalt alkoholija tubakaseaduse rikkumised. Nagu seaduse nimest võib järeldada, on tegemist olukordadega, kus alla 18aastased isikud on tarvitanud nii alkoholi- kui ka tubakatooteid. Alaealistele on nende tarvitamine keelatud ning karistatav. Karistatav on ka alaealisele alkoholi- ja tubakatoodete üleandmine täisealise isiku poolt.

Kuidas on lood alaealiste mopeedijuhtidega?

Viimase liiklusseaduse redaktsiooni järgi peab alates 14aastasel mopeedijuhil olema mopeedi juhtimiseks mootorsõiduki juhiluba, s.t vähemalt AM-kategooria või muu kategooria juhtimisõigus. See nõue ei kohandu neile, kes on sündinud enne 1. jaanuari 1993. Lisaks on kohustuslik mopeedi registreerimine ja kehtiva liikluskindlustuspoliisi olemasolu.

Viimsi vallas on liikvel üsna palju mopeede ning hea meel on tõdeda, et valdaval osal mopeedijuhtidel on need nõuded täidetud. Juhiksin siiski tähelepanu asjaolule, et mopeedijuhil ja kaasreisijal on nõutav motokiivri kandmine ning alla 12aastast last ei tohi sõidutada ei mopeedi ega mootorratta tagaistmel.

Kas varguste sagedus suvel suureneb ja mida saavad elanikud teha, et selliseid kuritegusid ennetada?

Suvekuudel on statistika järgi sagenenud jalgrataste vargused. Jalgrataste vargusi on varasematel aastatel täheldatud nn lainetena, kus mitmed vargused pannakse toime väga lühikese aja jooksul. Kindlasti saavad elanikud palju ise ära teha, et varguste ohvriks langemist vältida. Kindlasti tuleks jalgrataste jätmisel avalikku kohta ka lühikeseks ajaks kasutada jalgrattalukke. Muude varguste ärahoidmiseks tasuks mitte jätta väärtuslikke esemeid avalikku kohta jm. Vargustest ja varguste ennetamisest on politsei ka varasemalt Viimsi Teatajas kirjutanud.

Lisaks soovitan elanikel jälgida ümbritsevat elukeskkonda ning erinevate anomaaliate (kahtlased sõidukid ja isikud vm) tekkimisel ühendust võtta politseiga. On tervitatav, et ka praegu on mitmed Viimsi valla elanikud pöördunud Viimsi valla piirkonnapolitseinike poole erinevate teadetega seoses kahtlaste sõidukite ja isikutega.

Kuidas on võimalik Viimsis politseiga ühendust saada?

Viimsi valla konstaablipunkt asub vallamaja majas aadressil Nelgi tee 1, Viimsi. Vastuvõtuajad on teisipäeviti kell 16-18 ja neljapäeviti 10-12 ning kontakttelefon 602 8855.

Täpsemad kontaktandmed ja meiliaadressid on leitavad nii politsei (www.politsei.ee) kui ka Viimsi valla (www.viimsi.ee) kodulehekülgedelt. Kuigi vastuvõtuajad on kaks korda nädalas, ei aeta kindlasti ühtegi inimest minema, kui ta mõnel muul ajal konstaablipunkti ilmub.