Viira Kool: laste liikumine ühest koolist teise käib läbi terve aasta


Viira Kool: laste liikumine ühest koolist teise käib läbi terve aasta
Kokandusringis esitletakse huvilistele uut mikseritKaldad

Oktoober on kuu, kus kool töötab juba täistuuridel ja kõik, mis käima peab, see ka käib. Kes õppida tahavad, need ka õpivad.

Viira Koolile on omane, et laste liikumine ühest koolist teise käib läbi terve aasta. Ei ole kellelegi uudiseks, et meie koolil on õpilaskodu ja et õpilaskodus elavad lapsed, kellel on probleeme olnud eelmises koolis/elukohas koolikohustuse täitmise ja käitumisega. Nii saabubki meile lapsi üle Eesti ja neid, kellel probleeme koolis ja kodus, neid jagub ja mul on tunne, et ühiskond toodab neid rõõmsalt juurde. Miks meil siis koolis vähe lapsi on? Selleks on erinevaid põhjuseid, aga näis, mis saab, takistusi püüame jõudu- ja mõistustmööda ületada. Kui asjast ise aru saan, seletan lahkesti teilegi. Septembris on meile sattunud paar sellist last, kes on nii kooli kui küla suutnud neist/meist rääkima panna.

„Paremad pojad" aga on juba meilt lahkuma pidanud ja edasi õppima asunud. Midagi pole teha, kõik ei suuda ennast taltsutada ja kui lapsega on üritatud hea ja kurjaga ja kavalusega suhelda ning ta ikka midagi aru ei saa, siis tuleb minna mujale eksisteerima. Kõigi nende rohkete tugisüsteemide kiuste ei ole endiselt kõik lapsed Eestimaal kooli sel aastal veel jõudnud, kuigi esimene veerand on läbi.

Meid on kõik nimekirjas olevad lapsed ikka vahelduva eduga külastanud. Seiklejaid siis sõidutatakse ühest Eesti otsast teise ja harilikult võimalikult kaugele oma kodust, sõpradest, ümbritsevast keskkonnast, pahedest.

Mõnele see ümberpaigutamine sobib, mõnele ei sobi, aga ainult peale vaadates seda kindlaks ei tee, kellele istub taoline kolimine. Tuleb teha inimkatseid. Kodud on osadel lastel nii katki, et sellele mõeldes tuleb nutt kurku, aga selline on elu ja nii me siis üritame neid aidata, nii nagu oskame. Vahel napib mõistust, vahel jõudu ja vahel kannatust, aga siis üritame üksteist toetada ja no siiani oleme saanud hakkama. Õppimine on osadele lastele ilmselgelt ebamugavus nr.1, aga paraku pole selle „surmavaenlase" eest pääsu ei meil ega mujal, nii punnimegi, õpetajad ühelpool rindejoont ja õpilased teisel. Kord Vestman all ja Piibeleht peal ja siis jälle vastupidi.

Õpetajatele toimus kuu alguses koolis ühiskoolitus, mis oli esimene osa kogu aasta kestvast väärtuskasvatuse alasest tsüklist, mis kestab kevadeni. Meil käis külas hr. Mart Raukas, kes pidas sissejuhatava loengu üldistest väärtustest. Kogu koolis töötav personal sai osa huvitavast loengust ja ootame järge!

Loengutest saavad üle Eesti osa veel 4 õpilaskoduga kooli ja kevadel päädib tsükkel kõigi nende koolide ühiskoolitusega, eks siis kuulete ka kokkuvõtet.

Ühel päeval oktoobris oli mul taas võimalus osaleda ümarlaual Tartus, kus osalesid kolme õpilaskoduga koolide juhid, haridusministeeriumi töötajad, jurist ja Võru maavalitsuse esindaja. Kohtumised toimuvad ikka ühel eesmärgil, et leida mõistlikud lahendused õpilaskodude pidamisel ja toimetamisel nii nädala sees kui nädalavahetustel. Nädalavahetuste tegemistel ei ole enam haridusega midagi pistmist, tegu on puhtalt sotsiaalsete probleemidega ja siin peab õla alla panema ka sotsiaalministeerium. 10. novembril toimub videokonverents Tallinn-Tartu vahel, millest on palutud osa võtma kõik koolid, kellel õpilaskodud. Näis, mis sellest välja tuleb, aga jääb lootus, et need töised koosistumised viivad õigete ja õiglaste lahendusteni.

Koolis on toimunud vahepeal hulk vastikuid vargusjuhtumeid, mis on õnneks välja tulnud ja õnneks pole korvamatut kahju kellelegi tekitatu. Süüdlased on leitud ning politsei tegeleb asjaosalistega, aga vargusefakt ise on lihtsalt vastik.

Jälgige meie kooli kodulehelt kokaringi retsepte, saate koju häid ideid!

Poisid käisid jalgpalli mängimas teiste maakonna poistega.

Väiksematele lastele käis meie kooli „tugiisik" tädi Viiu Jõesuu raamatukogust ette lugemas lastele raamatuid. Lapsed vastasid tantsudega ja pärast seda kohtumist söödi ühiselt maiust.

Nädalavahetustel majas viibivad lapsed said koos õp. Ritaga käia ühel ilusal pühapäeval Valgeranna seikluspargis turnimas. Lehti riisume jõudumööda, suitsu teeme isukalt ja imestame, kuhu aeg küll kaob, juba on üks veerand läbi.>

Täiskasvanute õppenädala raames toimusid ka meie majas õhtuti erinevad ettevõtmised, aga neist annab minu teada ülevaate üks teine artikkel, ühel teisel leheküljel.

Ongi kõik, elame siis aga kenasti koos selle pimeda aja jälle üle, sest ega meil pääsu pole!