Viise vainult, laule laanest

Neeme Laanepõld (11.01.1913- 27.021991) on pärit Keila vallast Keelva külast. Alghariduse omandas ta Käesalu algkoolis. 1937-40 õppis Laanepõld Tallinna Konservatooriumis August Topmani oreliklassis, hiljem oli tema õpetajaks Hugo Lepnurm. Muusikaõpingud jätkusid 1940-41 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja 1944-45 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Tuudur Vettiku kooriklassis. Aastatel 1940-44 oli ta Põlva kiriku köster-organist. Aastad 1946-63 möödusid Eesti NSV Rahvaloomingu Keskmajas inspektor-metoodikuna. Rahvaloomingu Keskmaja oli klubitöö ja isetegevuse juhendamiseks ja kontrollimiseks loodud riiklik keskasutus. Selle juures töötas ka Laulupeo Büroo. See aeg hõlmab osalemist mitmesuguste taidlusülevaatuste töös ja Rahvaloomingu Keskmaja väljaannete toimetamist.

1963-1988 töötas Neeme Laanepõld Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna teadurina, hiljem juhatajana. Ta kogus rahvaviise ja -pille, avaldas muusika- ja kultuuriloolisi kirjutisi. Tema koostatud on mitmed Teatri- ja Muusikamuuseumi väljaanded: albumid laulupidudest „Laulud nüüd lähevad" I -1965 ja II - 1969, „Mart Saar. Fotokroonika elust ja loomingust" (koos Vardo Rumesseniga, 1983), Gustav Ernesaks" (1980), „Orelid ja osjapillid, pasunad ja parmupillid" (1972 ja 1978), „Cyrillus Kreek" (1974). Sellesse perioodi jääb ka ainulaadse moldpilliansambli Mollikud asutamine muuseumi juurde, mis tegutses aastatel 1973-1977. Selle ansambli lindistused asuvad Eesti Raadio arhiivis. Ansamblile tegi seaded Neeme Laanepõld ja koosseisus olid sopran-, alt-, tenor-, ja bassmoldpill.

Neeme Laanepõllu looming on väga mitmekesine. Ta kirjutas ja tõlkis hulgaliselt laulutekste. Tuntumad neist on Prantsuse lastelaul „Põdra maja", eesti rahvaviis „Tantsulaul", A.Kiilaspea „Tooma laulukoor", naiskoori laul „Toa teeks ma endal tamme alla". Helilooming hõlmab erinevaid žanre: koori- ja soololaule, ansamblimuusikat, suurvorme. Rahvapilliorkestritele „Tahkuranna linakolkimise tants", „Kaks saarlast ja hiidlane", „Jaanikene mäel", „Kadrina killavoor", süit „Viise vainult, laule laanest", tsükkel „Neli laulu külaskäigust Soome". Kirikumuusika Liit annab välja Neeme Laanepõllu 100. sünniaastapäevaks tema vaimuliku kantaadi "Jääv armastus" noodi. Selle esitlus toimub Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 21. aprillil kell 11 peetaval missal. Kantaadi esitavad toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel, sopran Hele-Mall Leego ja Neeme Laanepõllu tütar, organist Kadri Ploompuu.

Harju KEKi rahvamuusikaorkestriga olid Neeme Laanepõllul väga soojad suhted. Orkestri arhiivis on alles Neeme Laanepõllu kirjad orkestri juhile Milvi Korsenile 1983. aasta kevadest. Laanepõld kommenteerib nendes „Käoküla polka" ja „Jaanike mäel" orkestriseadeid ja annab juhiseid nende mängimise kohta. 1985. aastal valmis „Keila süit", mis on kirjutatud just Harju KEKi rahvamuusikaorkestrit silmas pidades. Oma kirjas 20. jaanuaril 1986. aastal kirjutab Neeme Laanepõld „Keila süidi" kohta: „Arvan, et korraga ei maksa mängijaid pahandada kogu süidi õppimisega. Võiks esialgu võtta õppimisele nr.1 ja 5 (Raam!) ... Kõige viimase palana soovitan õppida "Mihklipäeva laata" - kuna selle õppimisel ei pahandu üksi mängijad, vaid Teie ise ka!"

Neeme Laanepõll u 100. sünniaastapäeva tähistav kontsert toimub 21. aprillil 14.00 Keila Muusikakooli saalis.

Tema loomingut esitavad Harju KEKi rahvamuusikaorkester ja Keila Kultuurikeskuse naisansambel. Laanepõllu loomingule seatud tantse esitavad Lahepere Lained nais- ja segarühm, Reeda rühm ja segarühm Keikal. Kontsert saab teoks tänu ERRS-i rahvatantsu- ja rahvamuusikakollektiivi arendusstipendiumile. Kontsert on publikule tasuta.