Linnaarhitektina tööle asudes lubasin linnajuhtidele oma tegevuses juhinduda Eesti arhitektuuripoliitikast. Asusin koostöös teiste erialade spetsialistidega koostama Viljandi linnakujunduslikke põhimõtteid, mis on ajendatud eelkõige hoonete lisasoojustamise vajadusest, kuid on siiski üldisem ja käsitleb linnakujunduslikke printsiipe laiemalt.

Samuti on määratlemata kaitsekord arhitektuurselt väärtuslikele hoonetele-aladele, mis pole mälestised ning jäävad vanalinna muinsuskaitsealast, selle kaitsevööndist ja miljööalast välja. Loodav dokument algab tõdemusega, et Viljandi kui ajalooline miljööväärtuslik väikelinn on üks ajalooline ja linnaruumiline tervik. Nii väike ja kompaktne linn on suures osas terviklikult miljööväärtuslik. Linnakujunduslikud põhimõtted lähtuvad eri väärtustest. Olgu mõned neist siinjuures üles loetletud: ajaloolised väärtused, arhitektuursed väärtused, ehitusmaterjalidest lähtuvad väärtused, koduloolised väärtused, looduslikud ja haljastuslikud väärtused. Tähelepanu on osutatud linna visuaalsetele orientiiridele ja miljöölistele teeviitadele, nagu vana veetorn, Jaani kirik, Pauluse kirik, vana tuletõrjehoone, uus tuletõrjehoone, tikuvabriku torn, uus veetorn, ajalooliste tööstushoonete korstnad, Paalalinna tornelamu ja Männimäe tornelamud, samuti linna mahulistele dominantidele, nagu Ugala teater, Sakala keskus, riigigümnaasium, lennukitehas ja moodne Uku keskus.

Eraldi on käsitletud linnaosade eripäradest ja eri hoonetüüpidest lähtuvaid linnakujunduslikke põhialuseid. Töö lõpus toon näiteid nii õnnestunud kui ebaõnnestunud lisasoojustamistest.

Ajalooliselt rikka väikelinna autentsena säilumise huvides on mõistlik ja vajalik lisasoojustada hooneid nii, et ei väheneks nende ajalooline ega miljööline terviklikkus ja ilme. Samas ei ole tegemist ainult esteetilise küsimusega ja väga oluline on lisasoojustamise puhul ka tehniline aspekt. Tehniliselt valesti soojustatud hoonete korral on tulemuseks raisatud raha ja ohtu satuvad nii inimeste tervis kui hoone säilimine. Seetõttu soovitan kõigil majaomanikel ja ühistute esimeestel selliseid töid kavandades võtta minuga ühendust.

Minu eesmärk ei ole bürokraatlikult takistada või menetluslikult asjaajamist keeruliseks ajada, vaid eelkõige aidata nõu ja infoga. Kindlasti on kõik huvitatud, et säiliks nende kodude ja naabermajade miljööväärtuslik ilme. Aitan pädevuse ja kompetentsi piires ka tehnilistes küsimustes ning jagan infot kohtadest, kust saab selle kohta tasuta lisainfot.

Väga oluline on, et inimesed kodu renoveerides ei tunnetaks hoonet ainult isikliku varana, vaid mõistaksid linnaruumi kui tervikut ja tunnetaksid oma maja ka avaliku ruumi osana. Kutsun inimesi rohkem kaasa rääkima linna ruumilise arengu teemadel ja pöörduma minu poole heade ideede ja ettepanekutega.