Viljandimaa 2012-2013: Tippsündmus oli nelja valla julge samm
Viljandi maakonnale oli aasta mõneti parem, kui mõnele teisele samuti pealinnast eemal asuvale maakonnale. Samas väljakutsed teevadki tugevamaks ja raskemad ajad liidavad. Keerulisemal ajal me hakkamegi otsima uusi lahendusi, nii avalikus kui ka erasektoris. Leiame üles piirkonna lisaväärtused, võimalused.
Esiteks. Viimasele 12 kuule tagasi vaadates pean kõige olulisemaks seda, et vahepeal eksistentsiaalsete küsimustega silmitsi seisnud Viljandi haigla, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Maksuameti kohalik esindus said kokkuvõttes tulevikuks kindlustunnet juurde. See täjhendab, riik tugevnes kohapeal. Kõikide nende puhul oli õhus küsimus, kas või millises mahus siin tulevikus edasi tegutsetakse. Mul on siiralt hea meel, et kõik nad said lõpuks kindlustunnet juurde.
Teiseks oluliseks märgiks oli Viljandit ümbritseva nelja valla otsus järgmisel aastal ühineda. Kogu meie elu tiirleb paratamatult keskuste ümber ja ses mõttes on rõngasvalla loomine igati loogiline samm. Usun, et see aitab maakonna keskosas elu paremini korraldada.
Kolmandaks. Lõppeval aastal käivitas maavalitsus maakonna uue arengustrateegia koostamise. Sisuliselt sünnib siit maakondlik arengukokkulepe, mitte paber paberi pärast. Ilma plaanita ei saa keegi hakkama, ka maakond tervikuna peab oma liikumissuunda teadma, selles edasiminekus kindel olema.
Millised olid aasta märksõnad?
Omavalitsuste (Pärsti, Paistu, Viiratsi, Saarepeedi valdade) otsus ühineda. Peab mõistma, et muutused ei tule kiiresti ja kergelt. Tegemist on ju inimestega ja inimeste hoiakute muutmisega. Need on pikad protsessid, teadlikult kujundatud ja õige tegevus. Midagi ei juhtu iseenesest. Inimeste käest on vaja küsida, mida nad tahavad, kuid mõistma peab, et need ei ole lahendused, need on alles küsimused, millele hakatakse vastuseid ja lahendusi otsima. Lõpuks loeb tulemus. Eesmärk on, et moodustuks uus suur tugev üksus, mis rakendub piirkonna inimeste ja arengu teenistusse.
Peamine märksõna oli „koostöö" ja sellest sündivad otsused, mis on jõulised, tugevad. Teiseks, arusaamine, et teatavad muutused on ajas vajalikud, arengule kasulikud ning neid ei ole mõtet peljata.
Millised olid olulisemad sündmused teie maakonnas aastal 2012?
Eelpoolnimetatud ühinemise ja riigiasutustele lisaks kindlasti peatselt Viljandisse koliv Maaelu Arendamise Sihtasutus.
Riigigümnaasiumi moodustumine ning töölehakkamine. Koolimaja ehitatakse ning see valmib 2013. aasta sügiseks.
Millised olid aastal 2012 tähelepanuväärsemad inimesed ja ettevõtmised?
Nii globaalsemas kui ka Eestis rahvastiku statistikat ja -rännet vaadates võib öelda, et kõik need inimesed, kes leiavad endas jõudu ja motivatsiooni jääda kohapealset elu edendama või ringiga tagasi jõuavad, on tähelepanuväärsed inimesed.
Aga kui nimetada, siis kõik need inimesed, kes on lisaks oma tööde-tegemiste kõrvalt ka vabatahtlikult toimetamas ning MTÜ-de ja seltside kaudu toimetavadki: näiteks Valma, Pilistvere, Tuhalaane, Kuhjavere, Aimla jpt. maakonna külad-kogukonnad edenevad tähelepanuväärsete inimeste toel. Neis paigus inimesed ise teavad, et nemad määravad piirkonna elu ja usuvad muutustesse ning muudavadki seda!
Mida ootate aastalt 2013?
Stabiilsust, kindlust ning koostöö uut taset, mis hakkab lisaväärtust looma. Usku. Maakonna arengustrateegia valmimist. Saab olema plaanide seadmise aeg. See on aeg, mil vaadata tõele ja toimunud muutustele näkku. Teadaolevalt on peeglist kasu ainult nägijale.
Ootame, milliseks kujunevad uued valimised, millised on need hoiakud, mida KOV-id võtavad. On ootus, et kõikideks juhtideks kandideerivad riigimehelikud inimesed. Need, kes usuvad, et nemad ise ongi seesama riik, kelle mõte, sõna ja tegu elu mõjutab.
Milline mõju on suure valla tekkimisel ümberkaudsetele väiksematele valdadele? Milline saab olema nende tulevikusuundumus?
Nagu ilmnes, on küsimusi rohkem kui vastused. Samas nii peabki olema.
