Viljandimaa hariduskonverents keskendub muutustele ajas ja koolis
Maavanema sõnul on haridusvaldkond teadaolevalt üks konservatiivsemaid ja enamasti arvatakse, et hariduselu ei peagi reformide ning ühiskonnas toimuvate muutustega kaasas käima. „Selleks aga, et hea hariduse andmine oleks võimalik ka areneva elukorralduse juures, tuleb ühiskonna muutustega kindlasti kaasas käia," ütles Kruuse on avasõnavõtus.
Tema jutu järgi pakub konverents kui väga hea kaasaegne juhtimisinstrument rohkelt võimalusi üheskoos uute lahenduste otsimiseks ning ta soovis toimekat konverentsipäeva kõigile.
Seejärel andis konverentsi moderaator, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli direktor Tarmo Loodus sõna haridus- ja teadusministeeriumi asekantslerile Kalle Küttisele, kes tegi põgusa ülevaate olulisematest teemadest, millega ministeerium praegu tegeleb. Ühtlasi tuletas Küttis saalisolijatele meelde kohustust olla õpetaja selle sõna kõige laiemas tähenduses. „Peame oleme õpetajad, peame olema eeskujuks oma lastele, oma õpilastele ja ka võõrastele," toonitas ta.
Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi vanemteadur Marge Unt rääkis oma ettekandes noorte võimalustest ning seostest noorte arvu, õppimise, töötamise, tööturu jms. valdkondade vahel.
Tema sõnul joonistub Eestis noorte puhul välja selge seos, et mida kõrgem on haridus, seda suurem on tõenäosus leida tööd ning seda väiksem on töötuse määr. „Kõige suurema löögi all on kahtlemata põhiharidusega noored, kes lahkuvad koolist," tõdes Unt.
Sultsi külas elav Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski oli oma ettekande pealkirjaks pannud „Ühe maaka mõtteid muutuvast maailmast". Tema sõnul on maailm pidevas muutumises, kuid olulised on trendimuutused ning see, kas me läbime muudatustes mingeid murdepunkte. Haridusvaldkonnas on tema hinnangul just taoline aeg ning selle iseloomustamiseks kasutas ettekandja nii rahvastikustatistikat kui isiklikke kogemusi.
Tema jutu järgi puuduvad Eesti hariduses praegu selged prioriteedid. „Mina tahan küll teada, milline on see tulemus, mida ma viie või kümne aasta pärast meie hariduses peaksin nägema. Tahan teada, kuhu ja milleks selles valdkonnas investeeritakse," rääkis Servinski. Lisades, et tema hinnangul on kõige olulisemateks õpetajate koolitus ja lasteaiad.
Samas tõi ettekandja välja, et tänapäeva koolielus on kõige suuremaks tabuteemaks halb õpetaja. „Sel teemal ei ole võimalik üldse rääkida. Halbu õpetajaid ei ole palju, aga neid on. Kuid selle mittetunnistamine on masendav," sõnas Servinski, kes on ühtlasi kahe kooli hoolkogu liige.
Eesti Maaülikooli rektor ja endine haridusminister Mait Klaassen käsitles oma ettekandes ootusi, mis on ülikoolil (gümnaasiumi)õpilaste ja nende õpetamise suhtes. Ta meenutas, et kui nad ülikoolis kolleegidega seda teemat arutasid, siis ei tulnud esimesena pähe mitte matemaatika, keemia või mõni muu aine. „Esimesena tulid meile meelde hoopis isikuomadused, mida koolis tuleks lapsele ja noorele anda, et me saaksime nendega ülikoolis edasi tegeleda," sõnas ta.
Isikuomadustest pidas Klaassen omakorda kõige olulisemaks ausust; sellele järgnesid täpsus, kohusetunne ning austus teiste inimeste ja looduse vastu. Rääkides vajalikest oskustest, mida peaks lastele selgeks tegema, oli ta tähtsamateks seadnud loovuse, analüüsimisoskuse, suhtlemisoskuse, tööoskused, sh iseseisva ja praktilise töö oskused, aga ka näiteks elukutse- ja erialavaliku oskuse.
Pärast lõunat jätkub Viljandimaa hariduskonverents veel kolme ettekandega. Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi teadur Kadri Ugur räägib teabekeskkonnast koolis. Tartu Herbert Masingu Kooli direktor Tiina Kallavus küsib oma ettekandes, mida tähendab mõiste „tänapäeva laps" ning milline on täiskasvanute valmisolek täita erinevaid rolle ning koos lastega küsimusi esitada. Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor Marju Lauristini ettekanne kannab aga pealkirja „Õpetaja muutustes".
Hariduskonverentsi „Muutuv kool muutuvas ajas" korraldas Viljandi maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond koostöös Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli, Viljandi Gümnaasiumi, Viljandi linnavalitsuse, Viljandimaa Arenduskeskuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liiduga. Konverentsile olid oodatud maakonna koolijuhid, õpetajad, lasteaiaõpetajad jt. haridustöötajad - kõiki need, keda otsesemalt või kaudsemalt puudutab või huvitab hariduses toimuv.
