KOPi tänavusse kevadvooru esitatud taotlused jaotusid nelja meetme vahel.

Kogukonna arengu tegevusteks (meede 1) esitati Viljandimaal 56 taotlust kogusummas 64 171,13 eurot. Toetati 29 taotlust summas 20 577,31 eurot. Kogu taotletud summa sai 11 taotlejat, osaliselt toetati 18 taotlejat. Toetuseta jäi 27 taotlust. „Hindamist alustatakse alati kõige enam hindepunkte saanud taotlusest ning liigutakse järk-järgult allapoole, kuni raha meetmele nö lõppeb. Sellest meetmest rahastatakse infopäevi, koolitusi, külapäevi ja muid kogukonda liitvad sündmusi. Näiteks osutus selles kategoorias seekord parimaks MTÜ Kuhjavere külaseltsi projekt, kes korraldab IX külateatrite festivali Kuhjaveres," rääkis Lumiste.

 Kogukonnapärandi tegevusteks (meede 2) esitati 13 taotlust kogusummas 17 270,60 eurot. Toetati 6 taotlust summas 5918,70 eurot. Kogu taotletud summa sai 4 taotlejat, osaliselt toetati 2 taotlejat. Toetuseta jäi 7 taotlejat. Sellest meetmest toetatakse paikade tähistamist, nt viidad ja  ka trükised. Siin osutus parimaks projektiks MTÜ Holstre Pereselts, kes panustas trükisele: Holstre lugu - hariduselu Holstres.

Kohaliku elukeskkonna parandamiseks ja kogukonnateenuste teostamiseks (meede 3) esitati 46 taotlust kogusummas 57 091,79 eurot. Toetati 20 taotlust summas 19329,04 €. Kogu taotletud summa sai 13 taotlust, osaliselt rahastati 7 taotlust. Toetuseta jäi 26 taotlust. Siia meetmesse kuuluvad avalikuks kasutuseks mõeldud objektide rekonstrueerimine, korrastamine, uue vara soetamine jms. Parimaks sai MTÜ Uusna külamaja  projektiga: noored on meie tulevik, milles sisuliselt soovitakse rajada külla lastele mänguplatsi.

Õpiringide läbiviimiseks (meede 4) esitati maakonnas 23 taotlust kogusummas 4200 eurot. Toetati 6 taotlust summas 1200,00 €, ilma toetuseta jäi 17 taotlust. Parimaks osutus siin Seltsing Polli keraamika- ja käsitöökoda, kelle projekti eesmärgiks on Karksi piirkonnale omaste kohaliku sümboolikaga meenete väljamõtlemine ja teostamine. „Meede 4 oli kevadvoorus piloodina ning sügisvoorus antud meede ei avane," täpsustas Lumiste.

Meetmetest 1-3 maksimaalselt taotletav summa oli 1600 eurot ja meetme 4 puhul 200 eurot.

„Tulemused olenevad alati sellest, kui hästi on osatud projekt kirjutada ning kuidas probleemipüstitus on kirjeldatud. Seega olukord, kus esimeseks tulnud projekt oma sisult ei erine viimaseks tulnud projektist, võib osutuda tõeks. Projektikirjutamise oskus on seega projektimaailmas väärtus omaette," nentis Lumiste.

Eestis tervikuna jagatakse raha kõikidele maakondadele vastavalt inimeste arvule, mis tuleneb rahvastikustatistikast. „Rahalises mõttes võtab Harjumaa koore. Taotluste esitamise arvu poolest oleme teisel kohal ja raha jagamise võimalustelt alles kuuendal kohal," selgitas Lumiste.

Järgmised sügisvooru taotlused avanevad septembri alguses, millest antakse meedia vahendusel teada ning taotluste vastuvõtmine lõpeb k.a 1. oktoobril.