Maavalitsuse ja linnavalitsuse esindajad asetasid kivi juurde pärjad ja kimbud ning süütasid küünlad.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse asetas küünla riigi esindajana sümboolselt kõikidele küüditatutele ning ka siiajääjatele, kelle elu ei olnud peale seda traagilist sündmust enam kunagi endine.

1941. aasta 14. juunil saadeti Eestist ühe öö jooksul Siberi poole teele üle 10 000 inimese, kellest pea 80% olid naised, imikud ja voodihaiged vanurid. Ligi 6000 represseeritut hukkus või hukati.

Teine massiküüditamine oli 1949. aasta märtsi lõpul ja siis viidi Siberisse üle 20 000 eestlase.