Visioonikonverents virgutas vaimu
Juba see oli eriline, et seekord kutsuti rahvast uue koolimaja juurde, mille treppidest sai kena esinemislava. Koolimajas nägi vanu ja uusi fotosid. Kohaliku fotograafi Raivo Korgi lennukilt pildistatud fotodelt otsiti välja tuttavaid kohti ja tõdeti, et kõrgustest paistavad maised ja igapäevased asjad hoopis teistsugused. Näitusele lisasid glamuuri pildid Briti kuninglikust pulmast, kus Kork ise kohal käis.
Kodukandipäeval esmakordselt toimunud visioonikonverents tõi ühe laua taha endised rõngulased, kes Eestist kaugemalgi tuntust kogunud. Tervislikel põhjustel jäi tulemata kirjanik Mats Traat, kelle sõnumi andis edasi keeleteadlane Mati Hint.
Lisaks Hindile võtsid konverentsilaua taga istet literaat ja tõlkija Agu Sisask, lennuakadeemia rektor Jaan Tamm, kultuuri- ja ühiskonnategelane Tõnis Blank ja andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep, kes kõik olid tänulikud kutse eest tulla rääkima Rõngu rahvaga ja rahvale.
Mati Hint ütles, et tema 74 eluaasta jooksul on esmakordne, et teda on kutsutud Rõngu kõnelema, ja ta on selle üle rõõmus, õnnelik ja uhke. „Minu jaoks on see väga pidulik sündmus - kõnelda esimest korda kodukandi rahvale," ütles Hint.
Visioonikonverentsi peakorraldaja Anu Laas palus esinejatel elustada mälestuskilde lapsepõlvest, mis neil möödus Rõngu mail, ja vaadata ka tulevikku ning pakkuda ideid või visiooni, mida Rõngus tasuks arendada ja mida teha, et elu edeneks. Rahvas saalis kuulis tuntud meestelt nii kriitikat kui kiitust. Mati Hint andis edasi oma tütre kunagi välja öeldud mõtte, et Rõngu on üks „maru" koht. Ta kutsus üles taastama kunagi tegutsenud kultuuri- ja haridusseltsi Ühendus, mida ei mõjutaks poliitikute ja parteide diktaat ja mille tegevuse eesmärgiks oleks mäletada ja väärtustada omakandi suurmeeste elutööd ja rikkalikku Rõngu ajalugu. Seda ei tohiks teha valikuliselt. Oma jutu lõpetuseks kutsus ta inimesi elama natuke ausamat elu, et see oleks elamisväärsem.
Agu Sisask pidas heaks mõtteks rajada Rõngu tehisjärv, mis annaks kandile palju juurde. Ta soovitas elustada Rõnguga seotud vanu ajaloolisi legende ja otsida Rõngule ainuomast tunnuslauset. Spordielu elavdamiseks soovitas ta rajada Rõngu näiteks Lõuna-Eesti kiikingukeskuse.
Jaan Tamm mõtiskles selle üle, mis võiks inimesi Rõngu kandiga siduda, et nad siit ära ei läheks või siis siia ikka tagasi tuleks. Ta märkis, et kuigi Rõngu koolis antakse head haridust, siis paraku tuleb tihti tõdeda, et noored siit lähevad ega tule enam tagasi. Tema sõnul hoiab inimesi kodupaigas võimalus leida sobivat tööd. Rõngulased võiksid aktiivsemalt siit äraläinud inimestega läbi käia ja koos mõelda, millist ettevõtlust kohapeal arendada. Panustada võiks näiteks Rõngu Mahla ja Rõngu Aia arengusse, et kasutataks ära kohalikke traditsioone ja olemasolevat kompetentsust.
Tõnis Blank soovitas samuti otsida uutele ideedele toitu Rõngu rikkalikust ajaloo- ja kultuuripärandist ning koostada kultuurilooline kaart, kus oleks näha, mis oli siin tuhat aastat tagasi, mis Põhjasõja ajal, tsaari ajal, Vene ja Eesti ajal jne, vaadata, mida üks või teine ajajärk on toonud positiivset ja mida negatiivset. Nende kultuurikihtide alt kooruksid ehk ideed ja märksõnad, mida võiks edasi arendada ning selle põhjal luua Rõngu oma lugu, mis eristaks teda selgelt teistest. Ta märkis, et on Eestis on vähe kohti, mis võiksid uhkustada oma vanema kui 300-aastase hariduslooga. Rõngul on see olemas.
Väga oluliseks pidas Blank sotsiaalset turvalisust, mis hõlmab nii majandust (et oleks tööd ja teenistust, mis võimaldaks ära elada), haridust (kool ja huviharidus), tervishoidu (et oleks arstiabi käeulatuses) ja laiemas mõttes keskkonda, mis loob inimestele kindla tunde, et nende huve kaitstakse ja nendega arvestatakse. Positiivseid arenguid takistab tema sõnul ülepolitiseeritus ja ületsentraliseerimine, mis on kahjuks iseloomulik kogu Eestile. Kuidas selle vastu saaks, nõuab ilmselt eraldi arutelu ja ajurünnakuid. Kaudselt saavad inimesed oma kodukoha arengut mõjutada valimiste päeval, kuid kas alati osatakse teha õigeid valikuid?
Siinkohas rääkis Tõnis Blank ühe tuntud eesti rahva ennemuistse jutu rebasest ja varesest tänapäevases võtmes. Vares istub puu otsas, juustutükk noka vahel, ja rebane hüüab puu alt: „Vares, kas valima lähed?" Vares hüüab vastu: „Eiiii!" Juust kukub maha ja rebane jookseb sellega metsa. Kurb vares aga heietab oksal istudes mõtteid: „Huvitav, kui ma oleks jaa öelnud, kas see oleks midagi muutnud?"
Viljar Peep kõrvutas oma praeguse koduvalla, Kohila, ja Rõngu valla rahvastiku ja eelarve arvandmeid. Saalisolijail tuli ise otsustada ja kaasa mõelda, mida positiivset tasuks teise valla kogemustest kõrva taha panna.
Rõngu esimese visioonikonverentsi ettekandeid saab kuulata-vaadata veebilehel www.ymarlaud.eu/visioonikonverents
