"Meile tuli appi Urmas Paju, kes on EELK Võnnu koguduse õpetaja ning tal on pikaajalised projektikirjutamise kogemused. Tema koostatud projekti esitasime kogudusega Nelja Valla Kogule," ütleb Roots.

Rahataotlus läks edasi PRIA-sse ning 8. veebruaril eraldati Tartus kogudusele 38 347 eurot ehk 600 000 krooni.

Selle raha eest saab koostada restaureerimisprojekti. Ehitada ega taastada selle raha eest pole võimalik. Projekt peaks valmima detsembriks.

Katus auklik

"Projekt peaks sisaldama peahoone ning ühe kõrvalhoone taastamise. Kõrvalhoone säilinud pole, kuid see oli ilmselt sarnane pastoraadist põhja poole jääva varemetes paehoonega," räägib Roots.

Taastatavasse kõrvalhoonesse on plaanitud majutusteenus. Õnneks ei jää ka peahoone hooleta. Muinsukaitseamet on eraldanud kogudusele 3000 eurot remondiraha. "See kulub avariitöödeks. Katus on suhteliselt auklik ning selle lappimiseks ja harjalaudadele-plekkidele raha kulubki," lubab Marek Roots.

Lisaks on kogudus pöördunud Saksamaal tegutseva Gustav Adolf Werki poole. Sakslased on rahastanud varem mitmete Eesti kogudusemajade remonte. "Mitte kirikuhoonete, vaid just koguduse pastoraatide ehitust. Oleme neilt küsinud 6000 eurot. Kirikuvalitsus on andud omapoolse nõusoleku ning taotlus läheb nüüd edasi Saksamaale," teab õpetaja.

Soomlased talgutele

Järgmise tööna toimub 5. mail koristusürituse raames talgupäev. Varem on maja ümbrust korrastatud kahel viimasel aastal. Tänavu on Keilasse oodata 25 inimest Soome sõpruskogudusest Huittinenist.

Majas on lammutatud vaheseinu ning roogitud ruume prahtist puhtaks. Rootsi sõnul on esimesel korrusel puhastatud seitse ruumi. Teisel korrusel lammutati saalist puitvaheseinad. Kokku on majas 24 ruumi.

Õpetaja kinnitusel saavad majas tulevikus tegutseda nii kogudus, kohalik kogukond kui ka teised huvilised. "Kontserdid, kristlikud konverentsid, seminarid, haridus, vastuvõtud ja muu selline," pakub Roots välja. Saali mahub tema hinnangul umbes 40-50 inimest.
___________________________

215-aastane pastoraat

• Praegune Kumna pastoraadi ehk kirikumõisa hoone on ehitatud 18. sajandi lõpus. Otsus selleks võeti vastu aastal 1789 ning maja valmis aastal 1797.

• Kahekorruseline hoone on umbes 100 Eesti kirikumõisa seas kõige suurejoonelisem. Koos peahoonega ehitati veel vähemalt kaheksa kõrvalhoonet.

• Kirikumõisa lõpp saabus 20. juunil 1940. Punaarmee nõudis hoonestuse kohest üleandmist ning õpetaja Ado Köögardal koos perega tõsteti majast välja.

• Vaata lisa www.kumna.ee ning www.eelk.ee/keila.