Volikogu
Seekord võeti eelarve vastu ca kuu aega tavapärasest hiljem. Istungi ajaks oli sõlmitud ka Väikelohkva kinnistu osa müügileping, millest saadud raha 344752 eurot on vallaeelarves eraldi real ja kasutatakse ainult volikogu otsuste alusel. Lisaks vallavalitsusele olid eelnõusse parandusettepanekuid teinud kultuuri- ja spordikomisjon, hariduskomisjon, valimisliit „Meie inimesed“ ning volikogu liikmed Taimi Tensing, Kalev Kullamaa Väino Kägo, Aare Songe ja allakirjutanu. Majanduskomisjon oli kõik ettepanekud läbi arutanud ning teinud iga muudatuse suhtes volikogule ettepaneku. Istungil esitati uuesti kõik ettepanekud, eriarvamuste puhul toimus arutelu, mis lõppes konkreetse ettepaneku hääletamisega. Selle tulemuseks oli lõplik otsus ettepaneku suhtes. Istungi lõpul 11 poolt ja 1 vastuhäälega kinnitatud eelarve mahuks kujunes 3001444 eurot, mis on ligilähedaselt samas suurusjärgus nagu oli esimene kroonides valla eelarve. Samas infolehes on toodud eelarve kokkuvõte koos vallavanema hinnanguga selle sisu kohta.
***
Määruse eelnõule „Kavastu Algkool-Lasteaia põhimäärus“ teiseks lugemiseks parandusettepanekuid ei laekunud ning määrus võeti vastu esialgsel kujul.
***
Eelmisega sarnaselt läks ka teise poolelioleva määruse eelnõuga „Toimetulekutoetuse taotlemise kord Luunja vallas“. Inimestele, kes on seda toetust õigustatud saama, on määruses toodu oluline teave, seepärast on määruse terviktekst ka infolehes ära toodud.
***
Keskkonnaameti Jõgeva – Tartu regioon pöördus valla poole arvamuse saamiseks Laukasoo II turbamaardlal aktsiaseltsile Tartu Jõujaam kaevandamisloa andmise otsuse eelnõu kohta. Ettevõtte juhatuse esimehe Mati Kermase sõnul toodetakse suurem osa koostootmisjaamas põletatavast turbast Möllatsi ja Keressaare maardlates. Puudu jääv osa ostetakse teistelt turbatootjatelt, millised asuvad enamasti kaugel. Veokaugus mõjutab olulisel määral jaamast saadava soojuse ja elektrienergia omahinda. Selleks, et püsida konkurentsis, taotleb Tartu Jõujaam luba Laukasoo turbatootmisala laiendamiseks ning sealt turba kaevandamiseks. Planeeringu- ja keskkonnakomisjoni esimees Kalev Kullamaa esitas komisjoni arvamuse. Tegemist on kaevanduspiirkonnaga, kus keskkonnamõjude strateegiline hindamine on teostatud ja heaks kiidetud. Kaevandamisala lähedal ei asu elamuid ning kui kaugemal asuvatele elanikele avaldub tulevikus turbatootmisest kahjulik mõju (näiteks kaevud jäävad tühjaks), siis likvideeritakse probleem kaevandaja kulul. Komisjoni arvates võib nõustuda kaevandamisloa andmisega, sama otsuse tegi ka volikogu.
***
Tartu Maakohtult tuli volikogule taotlus 3 rahvakohtunikukandidaadi valimiseks. Kandidaatide esitamise õigus oli volikogu liikmetel. Etteantud kuupäevaks esitati kolm kandidaati - Valentina Kiiver, Inga Kiudorf ja Helve Ojamaa. Kuna ka istungil täiendavaid kandidaate ei esitatud, otsustas volikogu valida rahvakohtunikukandidaadid eeltoodud nimekirja alusel. Volikogu poolt valitud kandidaadid nimetab neljaks aastaks rahvakohtunikuna ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon.
***
Meie lähipiirkonnas sobivaim koht talispordi harrastamiseks, lihtsalt kelgutamiseks ning muudel aastaaegadel jalgrattaga sõitmiseks ja orienteerumiseks on kahtlemata Vooremägi. Haaslava vallas, mille territooriumil mägi asub on loodud sihtasutus Vooremäe Tervisekeskus. Selle praegusest tegevusest ja tulevikuplaanidest andis ülevaate tegevjuht Jaan Pulles. Sihtasutust on plaan laiendada lähedal asuvate omavalitsuste kaasabil, et oleks rohkem kasutajaid ja ressurssi tervikliku aastaringselt tegevust pakkuva tervisekeskuse väljaarendamiseks. Nende omavalitsuste elanikele, kes liituvad sihtasutusega, pakutakse tasuta aastaringselt hooldatud ja pimedal ajal osaliselt valgustatud radade, juurdepääsu teede ja parklate kasutamist. Ülejäänud teenused: laskumisnõlva tõstuki kasutus, spordivahendite hooldus ja laenutus, toitlustus ning kaugemas tulevikus veel pesemis- ja ööbimisvõimalused oleksid tasulised. Volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni arvates tuleks meil toetada sihtasutuse tegevust. Otsus sihtasutusega liitumise osas tuleb volikogul teha pärast konkreetse ettepaneku saamist.
***
Ülevaate volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni tööst 2010.a. esitas komisjoni esimees Viktor Muuli. Komisjoni töö kohta on eraldi artikkel valla infolehes.
***
Arutletava teemana oli istungil ülevaade Luunja Keskkooli edasisest arengust. Esmalt rääkis kooli direktor Ardi Küünal.
Luunja Keskkool peaks jätkama täistsüklikoolina. Lapsevanemad eelistavad tuua oma lapsi kooli, kus laps saab läbida kogu haridustee ühes koolis. Paraku pärast põhihariduse omandamist lahkuvad paljud meie lapsed gümnaasiumiharidust omandama Tartu linna koolidesse. 10. klassi õpilasete seas tehtud uuring näitas, et põhjuseks on madal hinnang õpikeskkonnale. Õpirände tulemusel on gümnaasiumiastmes ainult üks klassikomplekt, kus on palju teiste omavalitsuste lapsi. Õpilaste arvu kahanedes ja gümnaasiumiastme kaotamisel, ei jätku pedagoogidele täit töökoormust ning head pedagoogid lahkuvad koolidesse, kus on kindlustatud täistöökoormus. Peame välja töötama tingimused, mis vähendaks õpirännet ja motiveeriks õpilasi pärast põhikooli lõpetamist jätkama õpinguid gümnaasiumiastmes Luunja Keskkoolis. Aastaks 2013 tuleb välja kujundada kolm õppesuunda. Olemasolevat majandusõppe suunda tuleb veelgi arendada. Kahe õppesuuna osas töö käib. Luunja kooli õpilaste seas teostatud uuringu tulemusena ei ole kinnitust leidnud, et kooli valiku tegemisel lähtutakse õppesuunast. Selles eas ei teata veel täpselt millist elukutset valida.
Teisena esitas oma arvamuse vallavanem Aare Anderson. Luunja Keskkool on suurim valla asutus. Vallas on piisavalt lapsi kooli jätkamiseks täistsüklikoolina, me peame sellesse panustama. Oluline on millise hariduse nad saavad. Hariduse kvaliteet on seni olnud ka õpirände üheks peapõhjuseks, miks pärast põhikooli lõpetamist jätkatakse õpinguid Tartu linna koolides. Meie eesmärgiks on saavutada tase, kus nii oma valla kui ka teiste omavalitsuste lapsed valivad õpingute jätkamiseks gümnaasiumiastmes Luunja Keskkooli ning omandavad siin tasemel hariduse kõrgkooli astumiseks. Kui me soovime, et Luunja Keskkool jätkaks täistsüklikoolina, peame äratama tähelepanu, et kool on valmis panustama taseme tõstmiseks ning et meil on olemas kindlustunne täistsüklikoolina säilimiseks. Tuleb välja pakkuda uued huvitavad õppesuunad, tegeledapersonaliga ja õppetöö sisuga. Õppesuunad peaksid olema sellised, mida me kohapeal suudame pakkuda.
Kolmandana esines volikogu aseesimees Viktor Muuli, kes rääkis lapsevanema seisukohalt. Õppesuunad ei ole lapse kooli valikul prioriteediks. Õpilase põhikoolis omandatud haridustase ei ole olnud põhjuseks, miks ta ei ole saanud jätkata õpinguid järgmises haridusastmes. Oluline on, et üks õpingute etapi tase annab vajaliku haridustaseme teises etapis õpingute jätkamiseks. Kool ei ole ainult haridusasutus, vaid ka sotsialiseerumise asutus, ta ei peaks oma uksi kell 16.00 sulgema. Kool on õpilaste jaoks, kus peaks olema piisavalt võimalusi mitmesugusteks tegevusteks. Kool peab nii õpikeskkonna kui ka pedagoogide kaadri kriitiliselt üle vaatama. Peab olema piisavalt võimalusi nii õppetöös mahajäänud kui ka tavatasemest edasijõudnumate õpilastega tegelemiseks. Kool peab muutuma atraktiivsemaks.
Sama teemat tuleb kindlasti volikogus arutada ka edaspidi. Selge on see, et selle vanuseastme õpilaste vähenemise tõttu ei saa Tartumaale alles jääda kõik praegused gümnaasiumid. Samas ei ole ükski vald huvitatud oma gümnaasiumi sulgemisest. Luunja valla äsja vastuvõetud arengukavas 2011-2017 on samuti soov Luunja Keskkool säilitada täistsüklikoolina. Eesmärgi saavutamiseks peab vald riigipoolsete muudatuste jõustumisel 2013.a. olema valmis kooli eelarvesse rohkem panustama, k.a. tõenäoliselt ka personalikulude osalise katmise näol. Samas peab kool n.ö. ellujäämise nimel tegema kõik selleks, et õpilased tahaksid siia keskkooli jääda ja tulla. Lõpetuseks sobib mõte – ühtegi kooli ei sulge tegelikult volikogu, seda teevad õpilased ja/või lapsevanemad.
