Suuruselt järgmisena torkas silma Luunja Kultuurimajas kultuuriüritus­teks planeeritust ühe kvartaliga 52,7% kulutamine. Sama ajaga oli asutus tee­ninud omatulu ainult 11,2% loodetust. Viimane viitab eelkõige põhjendama­tult kõrgetele maja poolt pakutavate teenuste hindadele. Asutuse juhil on kohustus eelarves oleva rahaga aasta lõpuni välja tulla, kusjuures kõik plaa­nis olevad valla traditsioonilised üri­tused peavad toimuma.

Tänavavalgustusele on kulunud 43,4% eraldatust. Seega tuleb valgel ajal rakendada kokkuhoiu meetmeid, et ka sügisel olemasolevad lambid tee­del ja tänavatel saaksid põleda.

Luunja koolimaja soojustamine oleks pidanud andma küttekulude kokkuhoidu, kuid arvud seda ei näita. Majas on võimalik tarbimist reguleeri­da ning seda peab tegema sooja ostja, mitte lootma soojatootja peale.

Põhitegevuseks kulutati esimese kvartali jooksul 24,1% plaanitust. In­vesteeringutest on tehtud Luunja koo­limaja soojustamine 46 020 euro eest. Kogu raha saadi Rahandusministee­riumilt ja on osa CO2 kvoodi müügist Eestile saadud rahast.

Järgmise teemana käsitleti valla kruusateede remonti ja mõnede teelõi­kude tolmuvabaks muutmist. Eelmisel istungil valitud komisjon oli esimeheks valinud Radž Sauki ja sõitnud olukor­raga tutvumise eesmärgil läbi kõik valla teed. Arvestades eelarves teede ja tänavate remondi tarbeks olevat raha esitati komisjoni poolt loetelu teelõi­kudest, mis tuleks käesoleval aastal re­montida, arvestades, et osa raha jääks asfaltteede ja tänavate korrastamiseks. Volikogu tunnustas komisjoni poolt tehtut ning lisas nimekirja täiendavalt ühe 200 m pikkuse teelõigu. Kokku remonditakse käesoleval aastal valla kruusateid ca 45 000 euro eest.

Eraldi rahastatakse elamute vahe­tuses läheduses olevate tiheda liiklu­sega teede ja tiheasustusalal olevate kruusateede tolmuvabaks muutmist. Ka siin toetati komisjoni ettepanekut, millele lisati ühe teelõigu pikendami­ne tolmutõrje tegemise osas. Eesmärk on tolmuvaba katet teha vähemalt sa­mas ulatuses kui möödunud aastal. Teetööde korraldaja Luunja HMT ju­hataja arvates on hädavajalik suviste teehooldustööde kvaliteedi paranda­miseks soetada uuem teehöövel, sest olemasolev on moraalselt vananenud ja amortiseerunud ning tema remondi peale kulub oluline osa teedehooldu­seks ettenähtud rahast. Väga vajalik oleks kohalike maaharijate ja teehool­dajate üksteisega arvestamine. Suure­mat rõhku tuleb hakata panema tee­äärsetele kraavidele.

Vallavalitsuse poolt esitati kehtesta­miseks Akki maaüksuse detailplanee­ring Sirgu külas. Maaüksus asub valla üldplaneeringu kohaselt väärtuslikul põllumaal, millele ei ole ette nähtud uut hoonestust. Antud planeeringu kohaselt moodustatakse Akki kinnis­tule täiendavalt üks 1 ha suurune ela­mumaa krunt. Lisanduv elamukrunt moodustab olemasolevatega neljase grupi ja on seega kooskõlas üldpla­neeringus hajaasustuses lubatud mak­simaalse elamugrupi suurusega. Uus elamukrunt asub väärtusliku põllu­maa servas ja ei vähenda oluliselt ole­masoleva põllumaa massiivi suurust ja kompaktsust. Planeeringu- ja keskkon­nakomisjoni ettepanek oli planeering kehtestada ja seda ka volikogu tegi.