Nüüd asub pelletil töötav keskküttekatel koolihoone keldris. Toasoe on kordades odavam, õpi- ja töökeskkond inimsõbralik, kasutatakse taastuvat küttematerjali.

Maalingud ja vana maal

Peahoone siseruumides toimetas oma koolipraktika raames kraapimistöid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudeng Kristiina Taluri, kes avas Pärnumaa muinsuskaitseameti loal ning oma õpetaja Heli Tuksami juhendamisel mõisahärra kabinetiks või Lenini-toaks (aeg ja inimesed on erinevatel aegadel ruumile tunnusnimesid pannud) nimetatud saali kõrvalruumi peegelvõlvi maalinguid. Novembris jõudis Voltveti majja Pärnu Kolledži õppejõu, Tihemetsa-poisi Valter Parve poolt koolituskeskusse mitu suve tagasi toodud vana maali restaureeritud koopia. Tegemist on harrastaja poolt maalitud tööga, mis vääris konserveerimist-restaureerimist oma vanuse ning ajaloolise väärtuse tõttu. Maalil on kujutatud mütoloogilist stseeni kuupaistel kümblevate ning taevasse tõusvate naisfiguuridega.

Taustaks on romantiline maastik slaavipäraste ehitistega (vesiveski ning kirik). Õhukesele lõuendile õlivärvidega maalitud teos oli väga halvas seisukorras, alusraamita. Maali kattis mustusekord ja hallitus. Õhuke värvikiht oli lõuendilt irdumas ning kohati pudenemisohtlik, samuti esines maalipinnal ohtralt värvikihi kadusid. Maali servad olid rebenenud, lõuendis esines väiksemaid auke ning üks suur rebend. Niisugune oli konserveerimisülesanne, mille kunstiakadeemia õppejõud Merike Kallas koos oma õpilase Merlin Sooaruga ette võtsid. Teose konserveerimine oli nii töömahult kui formaadilt (mõõdud 1500 x 2100mm) laiaulatuslik. Samas kujutas endast tänuväärt õppematerjali restaureerimise eriala tudengile.

Tudengite kaasamine vähendas oluliselt maali restaureerimise töökulusid, sest kogu konserveerimisraha koguti mõisapäevadel annetuspurki kogunenud toetusrahast. Osa annetusi tuli nimeliselt. Näiteks suur tänukummardus doktor Madissonide perele Kilingi- Nõmmest, kes annetasid märkimisväärse osa. Lisanduv tegevus oli maali raamimine, see tehti OÜ Järsi töökojas.

Nüüdseks on selgunud ka originaali autor, kelleks on Konstantin Jegorovitš Makovski (Константин Егорович Маковский; 20. juuni [2. juuli] 1839 - 17. september [30.september] 1915). Ta oli mõjukas vene maalikunstnik, kes oli liitunud peredvižnikute liikumisega (Wanderers).

Paljud tema ajaloolised maalid, nagu vene pruudi riietus (1889), näitasid idealiseeritud Vene elu enne eelmise sajandi vahetust. Teda on sageli peetud salongikunsti esindajaks. On veel teada, et Konstantin sündis Moskvas vene kunstnäitleja ja amatöörkunstniku Jegor Ivanovitš Makovski ja heliloojast ema vanima pojana. Aastal 1851 sai Konstantin Makovskist Moskvas maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri üliõpilane. Tema õpetaja oli Karl Brullov. Makovski kaldus romantismi.

Voltveti tundmatu kunstniku poolt maalitud pilt on koopia kunstnik Makovski maalist „Russalki" (dateeritud 1879). Makovski suri 1915. aastal Peterburis liiklusõnnetuse ohvrina. Tema juhitud hobune sõitis kokku trammiga.

Ajaloo ilu: park ja hooned

Metsanduse ja aianduse õppijate ühe praktikaala moodustavad mõisa- ning dendropark. Käesoleva aasta suve hakul alustati ning sügiseks jõudis lõpuni vanadest punastest Allikukivi töngi (savitöökoda) tellistest valmistatud pargi piirdeaia postide korrastamine, roheala piiravate graniidist piirete remont ning päris uue pargirajatise -paviljoni - paigaldamine ovaaltiigi saarele. Seda projekti toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus looduskaitseprogrammist.

Pargi korrastus- ja hooldustöid tegid aga metsanduse ning aianduse gruppide õpilased. Piirkondlik keskkonnaamet oli abiks pargitööde nõustamisel ning lasi paigaldada parklasse stendi - pargi elurikkused.

SA KIK abil soetati Voltveti koolituskeskuse metsamajanduse õppeklassi uus õppevahend - puidurikete näitus, mis toob kutse- kui ka täiendõppurile näpuga katsumiseks ning õppimiseks silme ette puidurikked kasvavast metsast (näidised) ning selle tulemuse, kui rikkega puit saekaatrist läbi käib. Õppevahend näitlikustab metsa kasvatamise ning raie, kuid pakub ka silmailu, sest väike viga võib kunstiliselt kauniski näida.

Ajaloo ilu silmas pidades toetas EV Muinsuskaitseamet Voltveti ait-tõllakuuri katuse avariiremondi projekti, et läbisadav läänepoolne katuseosa saaks ilmataluvamaks. Hoone praktikaruumideks korraldamise ehitusprojekt on kaante vahel ja ootab oma aega. Selleks, et säästa õpilaste sõidutamist palkehitustundide tarvis Tihemetsa metskonna töökoja juurde, korraldati käesolevast aastast palkehitusplats ait-tõllakuuri juurde.

Kellaviieteed ja projektid täiskasvanutele

Kooli kogukonda kujundavat rolli aitas täita muusikaõpetaja Piia Kajando, kes koostööpartner MTÜ Veelikse Retked ettevõtmisel korraldas sõnalis-muusikalisi kohtumisi sündmusena „Voltveti kellaviietee".

Külas käisid loodusmees Fred Jüssi, erukindral Ants Laaneots, kitarrivirtuoos Raul Vaigla. Suvisel külastusmängul „Unustatud mõisad", mida koordineerib MTÜ Mõisakoolide Ühendus, võtsid õpetajad- koolitöötajad külastajaid vastu koos seltsingu Päevakübar ja MTÜ Iiris tublide inimestega. Suvel võõrustati veel Eesti Loodusuurijate Seltsi kokkutulekust osavõtjaid.

Oktoobris, jaanuaris, veebruaris ja mais käisid erinevate Leonardoja Grundvig- programmi projektide rahalisel toel Tihemetsas kutseõppurid ja vabatahtlikud Prantsusmaalt ning Norrast.

Tasub nimetada, et lisaks toredatele igakuistele Saarde valla mälumänguturniiridele osalevad koolituskeskuse ja metskonna töötajad ka neli korda aastas toimuvatel üle-eestilistel kutsekoolide õpetajate mälumängul. 2012. aastal esindasid mälumängul kooli Vaiga Lill, Ivi Hiie, Kaja Hiie, Erna Gross, Marje Kask, Sirje Parrol ja Krista Staškevitš.

Aednikud, metsamajandajad ja arboristid

Koostöös tehnikaõppeosakonnaga jätkati projektijuht Maarja Lengi juhtimisel Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Palkmaja ehitaja kutseõpe Pärnumaalt" ning aiandusettevõtted üle Eesti võtsid kevadel- suvel vastu sama programmi projekti „Kombineeritud aiandusalane kutseõpe põhihariduse omandanud või põhihariduseta töötutele Pärnumaal" töökohapõhises õppes noori, kellel talvel sai omandatud teooriaosa. Novembrikuu viimasel päeval toimus Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses õppegruppide kahe aiandusõppegrupi (üks neist projektigrupp) ja palkmaja ehituse projektigrupi pidulik lõpuaktus. Aianduse põhigrupis lõpetas kümme erinevas vanuses õppijat. Osa neist on pärit siitsamast Saarde vallast, osa aga Harju-, Rapla- Viljandi- ja muidugi ka Pärnumaalt.

Õppegrupi rühmajuhataja oli õpetaja Erna Gross. Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Kombineeritud aiandusalane kutseõpe põhihariduse omandanud või põhihariduseta töötutele Pärnumaal" raames olid kümne lõpetaja seas põhiliselt Pärnu- ja Viljandimaa noored. Kenasti läbis selles grupis õpingud ka Saarde valla neiu Annely Sults. Aiandust õppinud kümme noort said kutsetunnistuse.

Projekti „Palkmaja ehitaja kutseõpe Pärnumaalt" raames õppisid peamiselt noormehed palkmajaehitust. Kuus neist said terve õppekava läbimist tõendavad kutseõppetunnistused, kuus lõpetasid täiendkoolitustunnistusega. Õppegruppide rühmajuhataja oli projektijuht Maarja Lenk.

Lõpuaktused peetud, alustame uut vastuvõttu 2013. aastal alustavasse töökohapõhisesse aianduse (abiaednik) ja sesoonõppevormis toimuvasse metsamajanduse (raietööline) õppegruppi. Dokumentide vastuvõtt kestab 18. jaanuarini. Mõlemad õpped kestavad ühe õppeaasta. Täpsem info erialade kohta on avaldatud kooli kodulehel www.hariduskeskus.ee rubriigis „Vastuvõtt".

Käesoleva aasta detsembris alustab Tihemetsas õpinguid 1,5- aastaste õppe töökohapõhises õppevormis grupp arboriste. See on ka Eestis üsna uus eriala. Kuid siin on avatud grupp esimest korda. Arboristi võib nimetada ka puuhooldajaks, kes tunneb puittaimeliike ja nende ehitust, talitlust ning kasvukohanõudeid ja oskab puid nende erinevatel eluetappidel hooldada.

Arborist tunneb ka puittaimede kahjustusi ning oskab kindlaks määrata puittaimede tervislikku seisundit ja hooldusvajadust. Arborist oskab kasutada mootorsaagi ja võsalõikurit ning töötab nii maapinnalt kui ka korvtõstukist. Ta suudab vajaduse korral puu turvaliselt langetada ka piiratud või ohtlikus ruumis. Vilunumad arboristid hooldavad vajaduse korral kõrgeid puid ka ilma tõstukita, tõustes alpinistivarustuse abil puu võrasse.

Harigem oma aeda!

Aianduse (abiaednik) õppekava töörühma juht kutseõpetaja Erna Gross ütleb õppeaastast kokkuvõtteid tehes, et aianduse õppekava arendus on toimunud koostöös aianduse- põllumajanduse erialal töötavate vilistlastega ja kooli poolt atesteeritud praktikaettevõtetes olevate juhendajatega. Praktikakohtadena on tunnustatud 36 aiandusettevõtet.

Õppekavarühm oli aktiivne ettevalmistaja- osaleja sügisesel seenenäitusel ning sellega kaasnevate töötubade organiseerimisel. Õpilased osalesid ETV saates „Sõida maale". Erialatunnid toimusid ka koos Norra Saggrenda kooli õpilastega. 2012. aasta kevadel Pärnus noore õppija nädala raames toimunud aiandusealases töötoas jagasid teadmisi nii praegused kui ka endised õppijad ja õpetajad. Õpetati silmastamist, pookimist, seemneümbriku valmistamist. Õpetaja Erna Grossi tunnustati Pärnumaa täiskasvanud õppija nädala raames kui selle aasta parimat Pärnumaa aasta koolitajat.

Mets - see on kasukas

Metsamajanduse õppekava töörühma juht juhtivõpetaja Marje Kask ütleb aastat kokku võttes, et metsamajanduse kahe õppekava arendus toimub vastavalt tööturu vajadustele. 2012 veebruaris valmis uus õppekava - arborist, kutseõpe põhihariduse baasil, õppeaeg 1,5 aastat. Metsamajanduse eriala kõik õpilased sooritavad õppimise ajal 3. kursusel raietöölise kutseeksami ja soovijad ka metsuri kutseeksami. Eelmisel õppeaastal osales raietöölise kutseeksamil 12 metsamajanduse õpilast (ME10 ja MR11), kes kõik sooritasid eksami edukalt. Õpetaja Marje Kaske tunnustati selle aasta sügisel Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt parima maamajanduse kutseõpetaja stipendiumiga.

Alates 1997. aastast toimib metsamajanduse eriala õpilaste ja õpetajate vahetuspraktika Norra kooli Kongsberg Videregaende Skolega. Meie õpilaste sõit Norra sai teoks tänu Norra-poolsele abile, kes tasus meie sõidu- ja elamiskulud.

Norra õpilaste vastuvõtu korraldamise abistamise eest täname aga Saarde valda ja meie oma koolimetskonda eesotsas metsaülem Väino Lillega.

Tihemetsa täiendkursused

Voltveti koolituskeskuse kutseõpetajad osalesid õppekavade väljatöötamisel ja olid koolitajateks mitmetel täiendõppekoolitustel: nt töötukassa ja riigi koolitustellimusest rahastatud raietöölise koolitus, PRIA metsanduse ja aianduse alased koolitused jne. Kursusi tuleb uuel aastal veel. Praegu registreerib Voltveti koolituskeskuses sügisel tööd alustanud uus spetsialist Hanna-Liisa Pikkur kursuslasi mitmele aianduskoolitusele ning metsa puhkemajanduslikku kasutamist tutvustavale õppele.

Õpirändega minnakse välismaale, kodus on metsapäev ja saetrenn Elukestva õppe programmi Leonardo da Vinci programmi õpirändeprojekti „Praktika Euroopa metsades" raames käis neli metsamajanduse õpilast kolmenädalasel metsakasvatuse ja metsauuendamise praktikal Soomes Sedu Koulutuskeskuses ja neli õpilast Austrias metsade kõrvalkasutuse, puhkemajanduse, loodusturismi ja jahinduse praktikal. 2013. aastal on õpirändepraktikad Norras ning Inglismaal.

Pärnumaale tulevad praktikale aga Lätis Ergli ametikoolis palkehitust õppivad noored. Kuna praktika on südasuvel - juulis ja augustis, siis oleme heal meelel valmis tegema koostööd Saarde valla ettevõtjate- palkehitajatega, et Läti noortele ka Eesti palkehitust tutvustada ning saaks õpipoisiks tulla.

Õpetaja Marje Kask oli projektijuht ja läbiviimise korraldaja SA KIK rahastatud metsanduslikule orienteerumismängule „Metsapäev", mis tutvustab metsanduse erialasid ning selle eriala kutsevõistluste korraldust. „Metsapäevi" on korraldatud juba 12 korda.

Sel aastal oli osalejaid kokku ligi 90. „Metsapäeva" võistluse võitsid Tihemetsa poisid: I koht - Kristo Kokk (ME-11), II koht - Janari Bertel (ME-09), III koht - Rivo Paroll (ME-11).

Maamessi raames toimunud raievõistlusel Kevadkarikas 2012 esindasid metsandusõpet noormehed, kellest esimese kodu on Pärnumaal Saarde vallas ja teisel Viljandimaal Suure-Jaani vallas. Meelis Stutšnikov ja Margus Jaeski võistlesid juunioride (U24) kategoorias.

Eesti meistrivõistlustel käis Saarde noormees Meelis Stutšnikov. Ta võistles juunioride klassis ja sai saeketi vahetamise ja kombineeritud järkamise aladel mõlemas I koha. Meelis sõnas võitudega tagasi tulles tagasihoidlikult: „Lootsin natuke kabedamat tulemust. Aga saavutasin kaks poodiumikohta. Harjutamine teeb meistriks." Kutsevõistlusteks aitas õpilasi ette valmistada kutseõpetaja Arnold Schmidt, kes juhendab kooli saeringi. Palju toetust ja abi oli Meelisele Maaülikooli tudengilt Tihemetsa kooli vilistlaselt Erik Ristilt, kes tuli selle võistluse üldvõitjaks.

Head vana aasta lõppu ja tegusat uut aasta soovib Saarde vallale ja inimestele Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuse pere Tihemetsast!