Võõrkeelsena lasteaias

Maailmas kõneldakse 6912 erinevat keelt. Kuidas teineteist mõista? Kuidas mõista lapsi, kes ei oska veel rääkida? Kuidas mõista lapsi, kelle emakeel erineb meie omast? Kuidas mõistavad lapsed võõrkeelsete õpetajate loetud muinasjuttu, lauldud laulu, esitatud nõudmisi? Kuidas end mõistetavaks teha?

Sooviga nendele küsimustele vastust saada külastasid 20 Vantaa lasteaia töötajat septembrikuus lasteaeda Terake. Vantaa lasteaias käivad lapsed, kes räägivad 16 erinevas keeles. Alguses nad ei oska ei oma eakaaslaste ega õpetajatega suhelda. Kuidas enda soovid ja tahtmised arusaadavaks teha? Õpetaja peab iga päev endale eelpool toodud küsimused esitama ning vastused ja lahendused leidma. Soome õpetajad osalesid meie õppetegevustes ja olid samas olukorras kui lapsed, kes ei mõista, mida räägitakse. Eesti ja soome keel on sugulaskeeled, kuid võõras keel on võõras keel ning tegelikult jääb jutu sisu arusaamatuks.

Soomlased on muukeelsete lastega suhtlemisel kasutusele võtnud pildilise vormi: kõik lasteaia toimingud on üles joonistatud, lapsele näidatakse pildi pealt, mida tegema hakatakse või kuhu minnakse. Kõike saadab õpetaja jutt. See on keelekümblus soome moodi.

Mitmekeelsed nukud.

Vantaa õpetajad pidasid haruldaseks Terakese avarat õueala ja võimalust lasteaias jalgrattaga sõita. Nad imestasid, miks lapsed vihmase ilmaga õues pole. Soome lapsed on õues nii vihma kui pakasega, iga päev paar tundi. Vanemad pidid pahandama, kui lapsi välja ei viida.

Kõrgelt hinnati meie õpetajate oskust matemaatikat ja emakeelt huvitavalt õpetada. Kuid imestati, et lapsed ei oska eriti mängida, vaid tahavad hoopis ringi joosta. See on meile mõtlemise ja arutelu koht - just mäng peaks olema väikese inimese tõsine töö.

Lausa luksuseks peeti, et Eesti lasteaedades on muusika-, liikumis- ja kunstiõpetajad. Toimub palju pidusid, tehakse teatrit, korraldatakse näitusi ja spordipäevi. Lasteaias, kus üheskoos 16 rahvuse esindajad, on poliitiliselt keeruline läbi viia pidu, mis arvestaks iga rahvuse kultuuri ja usuliste tõekspidamistega. Seetõttu elatakse pigem igapäevaelu.

Soome lasteaiarühmades käib sama palju lapsi kui meil, kuid korraga on tööl neli täiskasvanut. Laps, kelle ema või isa on kodune, saab lasteaias olla vaid lühikese päeva. Lasteaiamaks võib küündida paarisaja euroni kuus, sõltuvalt pere sissetulekust. Õpetaja töötasu on meie omaga võrreldes kolmekordne.

Pika koostööpäeva lõpus nenditi, et kahel pool Soome lahte on lasteaiaelus palju sarnast, kuid ka erinevat. Tasub käia ja näha!