Kas teie tööl on juba ka tulemusi märgata?

Kui tulemuste all pidada silmas ära võetud püügivahendeid ja karistatud isikuid, siis on tulemusi märgata küll. 2012. aastal eemaldasime Võrtsjärvest ligikaudu 120 püügivahendit. Nendest suurema osa moodustasid nakkevõrgud.

Oma töös pöörame suuremat tähelepanu just kutselistele kaluritele, kuna nende püük mõjutab rohkem kalavarusid. 2012. aastal tegeles aktiivse kutselise kalapüügiga Võrtsjärvel ca 45 isikut (juriidilised ja füüsilised). Nendest 9 jäi Keskkonnainspektsioonile kalapüügiseadusest tulenevate nõuete eiramisega silma.
Keskkonnainspektor Simon Soll

Kas enamik rikkumisi pannakse toime teadlikult või teadmatusest?

Rikkumised, mis on seotud nakkevõrkudega ja kutselise kalapüügiga, on toime pandud teadlikult.

Kas aeg ja ressurss, mis kulutatakse mõne västramehe tabamiseks, on seda vaeva väärt? Tavaliselt püütakse nii ju siiski oma tarbeks ja saadakse kätte mõni üksik kala?

Västrapüük toimub kevadel haugide kudemise ajal. Kudeva kala püüdmine on seaduse mõistes väga tõsine rikkumine, sest mõjutab oluliselt järelkasvu.

Västraga püük on ebaeetiline, kuna kala tuleb kudema madalasse vette üleujutatud luhtadele ning on püüdjale lihtne saak. Isikud on erinevad - kes püüab mõne üksiku kala, kes nii palju, kui kätte saab.

Võib-olla oleks õigem hoopis järveäärsete külade elanikke kalastamisel mitte kimbutada, sest see on siin ju ajalooline traditsioon nagu hülgepüük Kihnus?

Keskkonnaamet väljastab Võrtsjärvele iga kuu nakkevõrkudega kala püüdmiseks 40 kalastuskaarti.

Nimetatud arv on piisav selleks, et ka külade elanikud saaksid endale kalastuskaarti taotleda. Kui järveäärsete külade elanikud saaksid kõik vahendeid valimata vabalt kala püüda, siis tekiks kindlasti olukord, kus ülepüügiga kahjustatakse oluliselt kalavarusid.

Kui varem asus teie kontor Viljandis, siis kas nüüd tegutsete peamiselt Võrtsjärvel ja selle ääres?

Seoses uue kordoni valmimisega viibime veel rohkem Võrtsjärvel ja järve ääres, kuna siin toimub intensiivne kalapüük. Viljandimaa büroos tegeleb kalapüügi valdkonnaga veel kaks inspektorit, kes teostavad järelevalvet Viljandimaa väikejärvedel.

Kevadel kalakudu ajal on plaanis teostada Võrtsjärvel järelevalvet koostöös oma büroo inspektoritega ja lisaks ka teiste inspektoritega Valgamaalt ja Tartumaalt.

Rõõmu teeb see, et nüüd on Keskkonnainspektsioonil olemas koht, kus hoida järelevalveks vajalikku tehnikat ja seda on võimalik väga operatiivselt kasutada järvel kontrolli tõhustamiseks.

Kuna kordonis on olemas kontori- ja olmeruumid, siis on võimalik oma igapäevatööd teha Kivilõppes. Varem pidime peale järvelt naasmist Viljandisse kontorisse tulema. Praegu on võimalik kõik toimingud Kivilõppes teha, alustades ära võetud püügivahendite dokumenteerimisest ja lõpetades rikkumiste kohta otsuste vormistamisega.

Kuidas on kalakaitseinspektori töö viimase paarikümne aastaga muutunud?

Töö on palju muutunud. Järelevalve teostamisel on suureks abiks erinevatest andmebaasidest kättesaadav info. Samuti koostöö teiste riigiasutustega (Politsei- ja Piirivalveamet, Vetrinaar- ja Toiduamet jne). Järelevalveks kasutatav tehnika on kvaliteetne ja professionaalne. Meil on võimalik kasutada erinevat tehnikat, alustades fotoaparaatidest ja lõpetades kaatritega.

Kui paarkümmend aastat tagasi ei olnud röövpüügiks kasutatavaid nakkevõrke eriti kusagilt saada, siis praegu on võimalik neid turult ja kalapoodidest vabalt osta. Siis ei olnud inimestel ka mobiiltelefone, praegu liigub info meie tegemistest ja liikumistest väga ruttu. Röövpüüdjad on läinud ahnemaks. Kui vanasti püüti rohkem oma tarbeks, siis praegu on röövpüük mõnele inimesele elatusallikaks.