Võru vald saab 20aastaseks

Võru Valla Teataja palus kõik 20 aastat volikogusse valitud Priit Süüdenil, Väino Repil ja Ilmar Kesselmannil möödunud aega tänasega kõrvutada.

Priit Süüden,
Võru vallavolikogu esimees

Uskumatu, kui kiiresti aeg lendab! Kui meenutan, siis valla algusaastatel oli volikogu töö ja üldse valla juhtimine tunduvalt keerulisem kui praegu. Tuli ju valla toimimiseks vajalik süsteem luua. Seadusandlus oli auklik ja paljudele sellega seotud küsimustele tuli kohapeal parim lahendus leida.

Suuresti tänu Heino Kuusikule, kes juhtis pikka aega volikogu tööd ja oli vallavanematele oma tarkuse, intelligentsi ja kogemustega suureks toeks, sai Võru vallast hästi toimiv omavalitsus. Algusaastatel eristusid päris tuntavalt nn Võru sovhoosi ja Väimela-Parksepa pool. Pingsalt jälgiti, et investeeringud jaguneksid võimalikult võrdselt.

Aeg on kõik kenasti paika loksutanud ja Võru vallast on saanud ühtne tervik. Volikogu liikmed on läbi aegade aktiivselt volikogu töös osalenud ja tänu sellele ei ole halbu ega ka valesid otsuseid langetatud.

Hindan kõrgelt volikogu ühtsust ja koostööd vallavalitsusega, nii sünnivad kõige paremad ja õigemad otsused.

Ilmar Kesselmann,
Võru vallavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees

Ei mäleta nüüd väga täpselt, aga ettepaneku volikok ku kandideerida tegi mulle Heino Kuusik. Ta ütles sellise mõtte, et suure kooli direktor peaks volikogu liige olema. 1993. aastal töötasin koolis teist aastat ja tagasipilku heites võib öelda, et kõik oli uus ja huvitav. Osalesin valla eelarve koostamisel - see oli hea kogemus.

Need 20 aastat on pannud koostööd tegema väga erinevate inimestega. On olnud mitmesuguseid olukordi, kuid üks põhimõte on olnud alati oluline - valla areng peab olema järjepidev ja arvestada tuleb kõiki eluvaldkondi.

Ega volikogu töös midagi suurt muutunud ole. Toimuvad komisjonide koosolekud. Heino Kuusik pakkus kunagi välja luua nn volikogu eestseisus, kuhu kuuluvad komisjonide esimehed ja volikogu esimees ning aseesimees. See oli ja on tõsine jututuba, kus eelseisva volikogu päevakord läbi hekseldatakse ja päevakorra küsimustes konsensus leitakse. Üpris tihti on see istumine pikem kui volikogu ise.

Muutuste kohta võib öelda seda, et muutunud on koosseisud ja ka volikogu arvuline koosseis, sest vahepeal oli meid 17 liiget, praegu on 15.

Pean volikogu töös osalemist väärt kogemuseks ja siinkohal on õige aeg tänada oma valijaid, kes on mind usaldanud seda ametit pidama. Olen püüdnud oma tööd korralikult teha ja kogu selle aja jooksul on minu meelest ainult mõni volikogu vahele jäänud.

Eks see töö ole aega võtnud, aga kuna volikogusse kandideerimine on olnud minu vabatahtlik otsus, siis olen püüdnud seda tööd teha ka nii, et keegi ei saaks näpuga näidata.

Väino Repp,
Võru vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees

Kui võrdlen praegust volikogu algusaja volikoguga, siis võib öelda, et praegune on tunduvalt üksmeelsem. Meil on väga hea läbisaamisega volikogu.

Võib-olla oli alguses koos ka rohkem erimeelsustega inimesi. Vaidlustes sünnib küll tõde, aga kui iga pisiasja üle vaielda, siis kaugele ei jõua. Tüli ei ole kunagi midagi head andnud. Esimestel aastatel olidki abiks tolleaegse volikogu esimehe Heino Kuusiku kogemused - ta oskas inimestega suhelda, koostööd saavutada. Töö volikogus on andnud niipalju, et olen valla eluga hästi kursis. Hea, et olen saanud oma mõtted otse välja öelda ega ole pidanud seda kellegi teise kaudu tegema. Olen ka ise orkestrijuhina volikogus mõistmist leidnud, vald on ikka toetanud. Mine tea, kas see oleks nii ka siis, kui ma volikogus ei oleks.

Sotsiaalkomisjonis, kuhu ma kuulun, on rahajagamise üle muidugi mõtlemist olnud, aga meil on liikmeid siit- ja sealtpoolt Võru ning üldiselt on inimesed, kes tõesti abi vajavad, meile teada.

Eks mõnikord ikka jääb midagi hinge - ole siis prohvet ja vaata, et kõik õiglaselt jagatud saaks.

Tasub teada

■ Võru valla elanike arv on tasapisi tõusuteel. Kahe aasta jooksul on see tõusnud 200 inimese võrra. 5000 elanikust lahutab Võru valda veel vaid neli inimest.

■ Siseministeeriumi tellitud Eesti kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse uuringu järgi on Võru vald teiste Eesti omavalitsuste seas 62. kohal. Esimene on Viimsi vald ning viimane Kiasma vald. Võrumaa valdadest on Võru vald võimekuselt esimene. Maakonnas on kõrgemal kohal vaid Võru linn.

■ Kohaliku omavalitsuse võimekuse mõõtmisel eristatakse kuut komponenti: rahvastik ja maa, kohaliku majanduse tugevus ja mitmekesisus, elanikkonna heaolu, omavalitsuse finantsolukord, omavalitsuse organisatsiooni tugevus, pakutavate teenuste maht ja mitmekesisus.