Võsu rand - kas Võsu Nokia?
Selge on see, et ta ei soovinud selle ütlusega luua Eestisse ei telefoni- ega kummikufirmat, vaid illustreeris Nokiaga, tollel ajal väga eduka ning innovaatilise ettevõttega, vajadust leida ka Eestile teema ja tegevus, milles olla edukas terves maailmas. Kui minevikku mitte teada, siis täna ilmselt ei saaks mitte keegi aru, mida sellest Nokiast otsida, sest firma tipphetked tunduvad möödas olevat ja konkurendidki mööduvad paremalt ja vasakult. Kõnekäänuna elab see ütlus meie retoorikas aga veel kaua.
Laiendades Nokia (loe: majanduse edulugu) otsimist Võsule, siis tegelikult on see võrdlus täiesti kohane. Tuleb veidi piltlikult mõtelda ja saab võrrelda küll. Paljud meist mäletavad veel 20 aastat tagasi kasutusel olnud mobiiltelefoni. Tegemist oli suure kohvriga, millega eputamiseks pidi eputaja ilmtingimata olema jõusaali regulaarne klient ja siis oli tal võimalik telefoniga ringi liikuda (olla mobiilne) ning kui vedas (oli levipiirkonnas), siis võtta vastu kõnesid või ise helistada. See oli kõik. Täna on kõigil taskus aparaat, mida nimetame telefoniks ja millega tõepoolest saab ka helistada.
Samas on helistamise osa tarkvaras minimaalne, tegemist ei ole telefoniga, vaid ülikeeruka pihuarvutiga, millega saab vahetada erinevat informatsiooni, erinevatel viisidel ja pea igalt poolt. Tulles tagasi Võsu juurde, siis mulle tundub, et oleme selles seisus nagu mobiiltelefon oli 20 aastat tagasi - meri on, rand on, meenutus nõukaaegsest puhkekodust on, samas puuduvad need tänapäevased lisavõimalused. 20 aastat tagasi olemas olnud kvaliteet on jäänud arenduseta.
Võsu kui suvituspiirkonna edasiarendamiseks on vaja terve arendusosakonna (Võsu kogukond) arusaamist, mida soovitakse saavutada ja siis ka kaasalöömist eesmärgi saavutamiseks. Umbes 1,5 aastat tagasi asusime otsima koostöö võimalusi Eesti Kunstiakadeemiaga, et nendelt saada häid ja värskeid mõtteid.
Presenteerides mõtteid volikogus tunnetasin kahtlevat vastuvõttu kogu mõttele Võsule midagi tegema hakata. Ei mõistnud miks. Hiljem sain teada, et üks analoogne katsetus on lähiminevikus olnud, kus hooga alustati kaunitari (Võsu) äratamist, kuid hoog sai peagi otsa. Otsisin vastust küsimusele MIKS ja sain teada, et viga oli selles, et MTÜ eestvedajad asusid MTÜ-d vastandama valla juhtkonnale. Vastasseis siin kindlasti edu ei taga, vankrit peab terve kogukond vedama ühiselt, püstitatud eesmärgi poole. Kui MTÜ-s tekkisid lisaks veel ühisele meelele mitte jõudmise kõrval ka rahalised probleemid, siis oligi hea algatus kraavis ning see on ka põhjuseks miks uutesse analoogsetesse ettevõtmistesse kahtlevalt suhtutakse. Seega on vaja käiguvahetust või IT keeles süsteem vajab restarti.
Vastuseks pealkirjas püstitatud küsimusele saab öelda, et Võsu on kindlasti täna võrreldav igivana operatsioonisüsteemi peal „jooksva" (töötava) telefoniga, mis vajab hädasti oma tarkvarale uuendamist. Nii nagu tänapäevasel telefonil puudub konkurentsieelis kui sellega ei saa saata SMS-i, käia internetis jne, nii ka Võsu ei tõuse konkurentsi tagasi kui siin puuduvad teenused, mida saab kasutada ka siis kui sajab vihma või lund. (Operatsiooni)süsteemi muutmiseks on vajalik kogukonna ühtsus ja tahe seda süsteemi muuta. Süsteemi ei saa muuta kui tõmmatakse maha rindejoon, millest ühel pool oleme „meie" ja teisel pool on „nemad" (volikogu ja vallavalitsus).
Õnneks paljud on seda juba isegi tähele pannud, et koostöö viib edasi ja kodukohta panustades saab see ka paremaks. Nii oli rohkesti töökäsi Teeme ära talgutel, nii lülitusid koolilapsed riietevahetuse kabiinide kaunistamise võistlusse, mille tulemuse aitas realiseerida kohalik aktiivne inimene Jüri Undusk, nii aitavad Võsu vabatahtlikud rannal alati kui abi vajatakse. Vallavalitsuse nimel tänud neile.
Kahjuks on ka veel väga palju seda vana arusaamist, kus vallaametnik ongi selleks, et teda igal võimatul ja võimalikul juhul mõnitada.
On ka selliseid inimesi, kelle esimene eesmärk on mingi omakasuline saavutus. Loodan väga, et ka niisugused inimesed suudavad oma väärtused ümberhinnata ja lülituvad ümber kogukonnaga koostöölainele.
Siis on ka Võsul lootust.
Seniks aga kena suve!
_________________________________________________________________________
Vallavalitsus ja SA Võsu Kuurort tänavad kõiki Võsu kooli õpilasi, kes esitasid oma tööd rannakabiinide illustreerimiseks: Ingrid Nõmme, Gloria Pärnaste, Helena Nõmm, Hanna Nõmm, Annabell Bubnis, Leevi Lepik, Katariina Levartovski, Taali Aus, Rico Pärnaste, Sirly Sambla, Helemeel Assmann, Saana Oinus, Jan-Jüri Lehtmets, Marta Mia Puusepp, Õie Häätarõ, Eliise Pärnaste, Siim Tõnisson ja William Lepiku.
