Võtame kokku omajuursed suvepäevad

Wäega Wärgi naised käisid Kihnu juuri paitamas

Sellest on juba hulk vett merre voolanud, kui Märjamaa käsitööhuvilised naised Kihnus käisid.

Ja ikka asja pärast, sest 15. ja 16. juunil olid Kihnu muuseumis käsitööpäevad. Käsitöötarkust sai ammutatud kuhjaga: auväärsed Kihnu naised Rosaali Karjam ja Ella Leas tutvustasid kohalikku tänapäevast rahvarõivast. Kunstnik ja pärandikoguja Anu Raud juhatas seminari „Pärijata pole pärandit". Sõna võtsid Kristina Rajando ja Anu Randmaa teemal „Kui oluline on ja kuidas anda edasi vanu oskusi?"

Lisaks tutvustati täiskasvanute õppimisvõimalusi Viljandi Kultuuriakadeemias, kõneldi päri musest ja sellest tulenevast tootearendusest, käsitööst elatusallikana Eestis ja Euroopas.

Kogemuste ja teadmiste edasiandjaiks olid Eesti väekaimad käsitöömeistrid Liisa Tomasberg, Kristi Jõeste, Ave Matsin, Liivi Soova jt.

Käsitööpäevade raames said pärjatud konkursi „Kihnlastõ tänävetalinõ tüe" osalejad. Ise osalesime töötubades, mängisime lõõtsa ja tantsisime pärimustantse.

Seekord mootorratta külgkorvis sõita ei saanud, küll aga toimus ekskursioon mööda saart autokastis. Kihnu Roosi varasalv sai üle kaetud, sokid, sukad, kördid, vatid kiidetud. Oli tore.

III Wäega Pärimuse Päevad Sulu külamajas

9.-11. juulil toimusid Sulu külamajas traditsiooniks saanud käsitööpäevad, mille teemaks oli seekord Eesti naise rõivas. Kolme päevaga valmisid seelikud, pihikseelikud, kleidid - omanäolised, erilised, rahvuslikud.

Lisaks sai valmistada hunthammastega (tippudega) helkureid, teha klaas helmestest rahvusliku pärlikee, värvida sõlmbatika- ja shibori tehnikas T-särke, meisterdada nahast meesteehet ning laudadele maalida.

Laagripäevade jooksul panime üles näituse, kus sai uuridavaadata- katsuda käsitöömeister Maarja Jõevee juhendamisel Lihula käsitööringis valminud tuniisitehnikas käekotte. Seda tehnikat soovime tutvustada ja õppida tuleval talvel Märjamaa rahvamaja käsitööringis. Laagripäevade sisse mahtus pillimängu ja tantsu.

Etendus „Saatusel ei ole õigustust" (R. Trass, L. Õunapuu, T. Noormaa) tõi Sulu külamajja tublisti üle poolesaja huvilise.

Pärimuse päevade kordaminekule aitasid kaasa Astrid, Tiina, Eve, Tiia, Maarja, Silvi, Ave, Liina, Inga ja loomulikult kõik pisikesed ja suured osalejad lähedalt ja kaugelt. Täname Velise Kultuuri- ja Hariduse Seltsi ja Märjamaa Valla Rahvamaja!

Sulu käsitöölaager sai teoks tänu Raplamaa Kultuurkapitali ekspertgrupi ja Raplamaa omavalitsuste arengufondi toetusele ning korraldajale MTÜ Wäega Wärk. Kolme aasta laagrites valminud töödest on plaanis teha näitus Märjamaa rahvamajas.

50. Europeade´i festival sai Märjamaa osalejate näol lisa

Sügisel 2012 esitasime avalduse Europeade'il osalemiseks. Detsembris saime jaatava vastuse, mille üle oli väga hea meel ja järgneva poole aasta jooksul valmistusime festivaliks.

16. juuli varahommikul asusid Märjamaa tantsurühm Tantsukas ja kaks lõõtsanaist teele Europeade'i 50. festivalile, mis toimus seekord Saksamaal Gothas. Üle Euroopa oli kokku tulnud rahvarõivais folkloorikandjaid 26st riigist, osalejaid koguarvult 5000 ringis. Eesti oli esindatud 7 bussitäie ja 25 kollektiiviga.

Tänaseks on rahulolevate osalejate muljed seeditud. Rühmadel, kel varasemast ajast Europeade'i kogemus, olid olemas ka ootused, lootused ja võimalus võrrelda eelnevaid kokkusaamisi tänavuse juubelifestivaliga. Nende sõnul oli nii korralduses kui ka üldises festivalimelus ja meeleolus tunda juubelihõngu.

Kuna meie rühmal nii suure rahvusvahelise festivali kogemus puudus, jälgisime ja nautisime vaimustusega erinevatest Euroopa maadest saabunud folkloori, rahvatantsu, muusikat ja laulu tutvustavate kollektiivide etteasteid ja nende põnevaid rahvarõivaid.

Festivalipäevade programm ja tegevuste ajakava oli korraldajate poolt nii täpselt paika pandud, et kordagi ei tekkinud vajadust midagi üle küsida, täpsustada või kontrollida. Festival kestis 17.-21. juulini ja iga päev hommikust õhtuni olid kauni Gotha vanalinna tänavate väiksematel lavadel tantsijate, lauljate ja muusikute tänavakontserdid.

Samuti olid esinejatest ja vaatajatest tulvil vanalinna erinevatele väljakutele, raekoja ja lossi esistele platsidele üles seatud suuremad lavad. Iga festivalipäeva raames oli üks suurem sündmus, kuhu olid osalema kutsutud kõik osalevad kollektiivid või nende esindajad.

Näiteks esimesel päeval oli tervituskontsert vanalinnas, teisel päeval avakontsert staadionil, kolmandal päeval vastuvõtt Friedensteini lossis, neljandal päeval rongkäik läbi Gotha vanalinna ja simman vanalinnas ning viimasel päeval lõppkontsert jälle linna staadionil.

Staadion, kus toimus festivali avamine ja lõpetamine, asus linna servas ja sarnanes väga meie Kalevi staadioniga. Eesti tantsukollektiivide ja muusikute etteasteid toetas nii ava- kui ka lõppkontserdil pealtvaatajate imetlev kaasaplaksutamine tribüünidelt. Ilmselt seetõttu, et meie tantsud olid hoogsad, Eesti rahvariided silmatorkavalt kaunid ja ühe tantsu kandsid ette kõik Eesti rühmad koos.

Enamasti esitasid teiste riikide tantsurühmad staadionile paigaldatud madalatel lavadel oma tantsunumbreid ühekaupa.

Eesti kollektiivid said esineda nii ava kui ka lõppkontserdil. Naisrühmad tantsisid avakontserdil, segarühmad lõppkontserdil.

Tänavakavades esinesime koos kahe noorterühmaga. Tamme Tõrukesed Läänemaalt Ridalast ja Killuke Hiiumaalt olid ka meie mõnusateks bussikaaslasteks pikal reisil Saksamaale ja tagasi. Kolm rühma ja Märjamaa lõõtsanaised pakkusid ühe planeeritud ja ühe omal algatusel organiseeritud kontserdi. Lõõtsanaised esinesid vanalinna laval.

Hiljem alles tõdesime, et hetki, kohti ja võimalusi spontaansete tänavakontsertide algatamiseks oleks ehk veelgi võinud leida. Meeldis see, et linna ja lähikonna vaatamisväärsused said üle kaetud, sest igal festivalipäeval jäi piisavalt aega ka ümbrusega tutvumiseks.

Festivalist osavõttu toetas Leader pärimusmeetme raames Raplamaa Partnerluskogu.

11. augustil osalesid MTÜ Wäega Wärk ja Märjamaa käsitööhuvilised Lihula III lillkirja festivalil Lihula mõisas. Mõisas oli vaatamiseks suurepärane tikandinäitus 19. sajandist tänaseni. Osalejad said õppida mustri kandmist riidele ja õppida Lihula algupärast tikandit. Kui tavaliselt elatakse kaasa spordivõistlustel, siis siin sai jälgida tikkimisvõistlusel osalejate osavat näputöö kulgu.

Märjamaa tantsurühm Tantsukas oma uutes Lihula seelikutes sobis sündmusele esinejaks - tantsud võeti soojalt vastu ja seelikute uudistajaid jagus.

Märjamaa naiste lõõtspillihääled tervitasid Lihula rahvast ja tikkimishuvilisi. Oli jälle üks tore omajuurne päev.