Wirkhausi auks mürtsusid puhkpillid ja anti välja CD

Kummardusena Luunja vallas sün­dinud David Otto Wirkhausile kor­raldas Luunja Kultuurimaja puh­kpillimuusika festivali ning andis välja CD-plaadi.

Puhkpillimuusika kõlas Luunja roo­siaias 29. juulil, päeval, mil Eesti puhkpillimuusika isaks tituleeritud D.O. Wirkhausi surmast möödus 100 aastat. Pillid mürtsusid võidu ähvardava kõuekõminaga ja vihma­valingute kiuste, taevataadi vem­pudest hoolimata sai pidu peetud.

Festivalirongkäigus marssisid roo­siaeda tuntumad Tartumaa puhk­pilliorkestrid Väägvere Pasunakoor, Forte, Kambja orkester.

Üritusel oli kohal ka Wirkhausi ot­seseid järeltulijaid. Üks lapselapse­lastest meenutas, et tema ema oli vanavanaisa tegemisi väikese tüd­rukuna ahju tagant jälginud ning saanud muusikalist innustust kogu eluks, kõik kuulsa esiisa järeltulijad on muusikapisikut pärandina edasi kandnud.

Festivalil esitles Luunja Kultuuri­maja ka D.O.Wirkhausi 175. sünni­aastapäevale pühendatud CD-plaati „Taamal laulavad puhkpillid". Te­gemist on teadaolevalt esmakordse Wirkhausi loomingule pühendatud helikandjaga. Plaadil musitseerib 1839.a. asutatud ning tänaseni te­gutsev Väägvere pasunakoor, kelle­le see oli ühtlasi esimeseks plaadis­tamiskogemuseks.

Festivali korraldamist ja plaadi väl­jaandmist toetasid EAS, Eesti Kul­tuurkapital, Luunja Vallavalitsus, Tartu Vallavalitsus ning mitmed Luunja valla ettevõtted. CD-plaadi vahel olevas teatmikus tutvustatak­se lähemalt Luunja ning Tartu val­da ja Luunja valla ettevõtteid.

D.O.Wirkhausi lapselapselapsed koos Luunja Kultuurimaja direktori Toomas Aruga festivalil. Foto: Luunja Kultuurimaja

Eesti kultuuri- ja haridusajaloos on märkimisväärne koht mitme põlv­konna Wirkhausidel, kelle hulgas on kooliõpetajaid, heliloojaid, dirigente, organiste, laulupidude üldjuhte.Tun­tuim neist on kahtlemata David Otto Wirkhaus, kes on sündinud Lohkvas. Tema isa Taavet Wirkhaus oli Lohkva tunnustatud koolmeister, kes harras­tas ka koorilaulu ja pillimängu. Noor David Otto puutus seetõttu lapsest peale kokku muusikaharrastusega, omandades hariduse isa juures ja iseõppimise teel. Juba 14-aastasena hakkas ta juhatama Väägvere pasu­nakoori. Viimane esines väga edukalt 1869.a. esimesel üldlaulupeol, astu­des üles ka äratusmänguga Maarja kiriku tornis. Pärast laulupidu sai kogu Eestis hoo sisse uute pasuna­kooride asutamine, seejuures oli D.O.Wirkhaus sageli abis dirigente ja mängijaid õpetamas, samuti pille ja noote muretsemas. Kokku osales ta ligi 100 orkestri loomisel, oli II-VII üldlaulupeol puhkpilliorkestrite üldjuhiks. Wirkhaus lõi ka ise orkest­ripalasid ja koorilaule. Kõige selle kõrvalt pidas ta koolmeistri ametit, samuti oli hinnatud põllumees, olles eeskujuks ümbruskonna talupoega­dele ning nõustades muuhulgas ka C.R.Jakobsoni. Laiale tuntusele vaata­mata jäi ta lihtsaks talumeheks, kan­des isegi laulupeo üldjuhi puldis ta­lupoja rõivaid. Austatud ja hinnatud muusikamees valiti Vanemuise seltsi auliikmeks. Veel kõrges vanaduses, 1910.a. juhatas ta suurt pidukoori. Maestro suri 1912.a. Väägveres ning on maetud Tartu Maarja kalmistule. Muusikategelasena oli tuntud ka D.O.Wirkhausi vend Joosep Hein­rich, kes oli Vanemuise laulukoori ning keelpilliorkestri juhiks, samuti alusepanijaks meie muusikateatrile.

Ka D.O.Wirkhausi pojad olid aktiiv­selt tegevad muusikaelus. Adalbert August oli Estonia teatri muusikaju­hiks ja dirigendiks. Nimekas muusik on ka Tartus sündinud pojapojapoeg Taavo Virkhaus (s 1934), kes emigree­rus 1949 USA-sse, tegutsedes hiljem edukalt muusikaõpetajana ning Min­nesota, Alabama jt sümfooniaorkest­rite peadirigendina, on juhatanud or­kestreid ka Eestis, sh ERSOT, samuti juhtinud väliseesti ESTO laulupi­dusid. Praegu peab maestro pensio­nipõlve Alabamas Madisoni linnas.