Maratonkontsert kestis esimesel päeval järjest kümme ja teisel päeval viis tundi, tänulikku publikut jätkus ometi kõigile. Esimese päeva lõpetasid tuleetendus ja tulevärk, mida linnarahva ja külaliste sõnul olevat raske millegagi võrrelda. Taevasse kerkisid tulest vulkaanid, laval aga sütitas rahvast ansambel Svjata Vatra.

Laadale tullakse ikka, et ennast ja oma kaupa näidata, müüa ja süüa pakkuda. Müügipunkte ja paviljone oli laa da territooriumil tihedates ridades ligi 600. Oma kauba olid siia toonud talupidajad, mesinikud, käsitöölised, kalamehed ja kokad Ukrainast, Venemaalt, Leedust, Lätist ja muidugi Eestist. Ilm oli ilus ja peotuju tõstsid ehtsad ukraina hõrgutised - pehme soolapekk, mahlakad vorstid, suitsuliha, arbuusid ja kali. Hästi läksid kaubaks ka Peipsiääre sibul ning eesti ja läti taluperenaiste kodutehtud leib. Loomulikult oli rikkalikult kodumaise sügise vilju ja aiasaadusi - metsamarju, seeni, pähkleid, mett.

Traditsioonilisest põhjalikumalt oli mõeldud lastele - lisaks tavaks saanud meelelahutustele tegutses «Kuldsete käte telk», kõige pisemad nägid aga Tallinna Vene noorsooteatri etendust.

Spordivõistluste kulminatsiooniks sai rammumeeste mõõduvõtmine, kes näitavad oma jõudu Maardu laatadel mitmeid aastaid. Tänavu ühines nendega ka Maardu noori, kelle seas on levinud uus sportlik harrastus - lõuatõmbed ja rööbaspuudel surumine. Juba on sündinuid esimesed meistrid, kellele linnapea jagas tunnustust ja auhindu. Laadapäevi aitasid sisustada mitmed loteriid, konkursid, mängud, arvukates kohvikutes pakuti šašlõkki, grill-liha ja muud maitsvat lihakraami.

Rikkalik kaubavalik, muusika igale maitsele, värvikad šõud ja hea tuju - see ongi meie Sorotšintsõ laat.

Kaks peopäeva, täis meeldejäävaid kohtumisi, möödusid kiirelt. Rekordarv esinejaid, kuulajaid ja vaatajaid ületas peaaegu kahekordselt linna elanike arvu - laadalisi käis Maardus ligi 30 000 inimest.

Järgmiste kohtumisteni Sorotšintsõ laadal!