Vaik tõi näiteid lähedalasuvaist väikesadamatest, mis on tema sõnul pooltühjad. Vihula vallavanem Annes Naan on aga kindel, et 61 kaikohta on optimaalne. Samas suurusjärgus kaikohti on eelmisel aastal valminud Võsu sadamas, mis asub linnulennult ligi nelja kilomeetri kaugusel.

„Ma ka pelgasin Võsu sadama puhul,“ ütleb Annes Naan. „Praegu ma julgen palju kindlamalt öelda, et kui on need kaikohad, siis tulevad kohe ka paadid!“

Aarne Vaik sellist võimalust ei näe: „No kui me hakkame midagi ehitama, siis küsime „milleks?“. Kas seda on vaja? Seitsmekümne jahi jaoks, seitsmekümne lappaja jaoks... Ei ole – meie plaan on kolmkümmend paati ja ainult paar jahti – see on küllaldane.“

See pole suure sadama vastaste ainuke murekoht. Aarne Vaik näitab Käsmu ajaloolist puitmajakat, mida on kahel korral kõrgelt kaldarinnatiselt maa poole nihutatud, sest tormine meri hammustab igal aastal maismaast tükikesi. Nihutamata vajuks majakas merre. Vaik leiab, et suure sadama jaoks on Käsmu meremuuseumi tagune ala sobimatu.

„Ütleme niimoodi, et meri otsustab, kuhu kohta ta laseb sadama teha,“ räägib Vaik. „Käsmu on kaptenite küla. Mis sa arvad, et kaptenid olid rumalad mehed, et nad sadamat siia ei teinud? Sel ei olnud mõtet. Ei olnud mõtet lihtsalt.“

Vallavanema sõnul arutatakse praegu alles planeeringu eskiisi ja kõik loodusest tingitud plussid ja miinused selguvad uuringute käigus. Neid veel tehtud pole. Aarne Vaik kardab uut projekti veel ka seepärast, et sadamaala võivad hakata piirama aiad.

„Muuseumi seisukohalt on see, et meid eraldatakse merest ja siis me ei pääsegi mere äärde,“ ütleb ta. „Meil on meremuuseum, meil on omal seitse paati ja kui see maa seal siis erastatakse või läheb sadama alla, siis lihtlabaselt me ei saa mere äärde.“

Vallavanem aga kinnitab, et mingeid piiranguid muuseumile ei tehta ja aedu ei tule.

„Me uues sadamas näeme meremuuseumil ette kõik need paadikohad, mis on tal praeguses sadamas,“ selgitab vallavanem Annes Naan. „Tema juurdepääs merele ei saa kuidagi takistatud. Mitte mingisuguseid aedikuid, piirdeid ei tule. See on detailplaneeringus kivisse raiutud, et mitte mingeid piirdeid – see jääb avalikuks ruumiks. Me oleme seda rääkinud kultuuriministeeriumiga (meremuuseumi hoonete omanik - toim), me oleme sead rääkinud Tartu ülikooliga (ühe sadamas asuva krundi omanik – toim) ja ka nemad aktsepteerivad praegu seda, et seal on küll kõigil oma mõtteline osa maast, asi tuleb seal korrastada, aga mingeid piiranguid me seal seadma ei hakka, et kuhugi pääseb ja kuhugi ei pääse. See on avalik sadam.“

Seda, et Käsmu sadama tulevik läheb paljudele inimestele korda, näitas 10. veebruaril Võsul peetud koosolek, kuhu oli tulnud üle saja inimese. Eesti Giidide ühingu esinaine Liina Steinberg tõi välja, et mõjukas USA väljaanne Business Insider valis Käsmu Euroopa top kümne varjatud pärli hulka. Ja seda sellisena, nagu see paik praegu on.

„Sadamat laiendades puhtalt turismi vaatenurgast on äärmiselt oluline see ehedus ja see külaatmosfäär, mis seal praegu on, isegi need koledad nõukaaegsed, et seda kõike... et see ei läheks kaduma,“ leiab Steinberg.

Annes Naani sõnul saab ta aru hirmust, et Käsmu küla elu muutub, aga tema sellesse ei usu. „Et selline väikesadam muudab Käsmu elu kuidagi teistsuguseks.... Käsmu jääb Käsmuks.“

Vallavalitsus ja projekteerija, osaühing Linnaruum on teinud mitu järeleandmist ja muutnud projekti planeeringukohta paremini sobivaks, ent praegu ei paista, et see kritiseerijaid rahuldaks. Mis aga oleks lahendus?

„Kui meie olemasoleva sadama lihtsalt remondime ära,“ pakub meremuuseumi juhataja Vaik. „Meil on see samas suuruses olemas. Kaevame sügavamaks, natuke liigutame kive, nii et ta turvaline oleks ja ongi valmis!“

Kui palju Käsmu sadama ehitus maksma läheb, pole praeguses planeeringujärgus veel teada. Hinnanguliselt nõuab sadamaehitus pool miljonit eurot.