Kohalikus keeles öeldakse nende kohta „koshki“, mis tähendabki „torne“. Svaani pered kasutasid neid ammustel aegadel kindlustena, kuhu peituda vaenlaste eest.

Küsisin Svanetis inimestelt, kelle eest vanasti rahvas end peitis, kui Svaneti oli väga eraldatud ja võõrastele raskesti ligipääsetav ala. Selgus, et vahel oldi tülis naaberkülaga, vahel lausa sama küla naabritega. Kui asi läks tuliseks, siis varjuti kindlusse.

Svaani tornide pinnalaotus on ruudukujuline. Tavaliselt 5x5 meetrit. Enamik torne on 25 meetri kõrgused. Kivimüürid on paksud ja üldjuhul on tornil neli-viis korrust.

Igal korrusel on kitsad avaused, kust kaitsjad said vaenlast tulistada. Svanetis seisab siiani torne, mis on ehitatud juba 9. sajandil. Ehk siis ajal, mil Euroopas tulirelvi polnud ja püssirohtu ei tuntud. Ju siis kaitsti noil aegadel end vibunoolte või viskeodadega. Hiljem ehk ka tulirelvadest.

Koshkid ehk kindlusetornid on tõesti vägevad ja need on Svaneti sümbolid. Mägedes sõites leiab neid ka üksikute majade juurest, mitte ainult küladest. Seega pidas iga pere iseenesest mõistetavaks, et koos majaga ehitati torn.

Tornid kaitsesid vaenlase eest, aga neid kasutati ka näiteks siis, kui mägedes oli laviinioht.

Kohtusin Ushguli külas kohaliku mehega, kes näitas üht purustatud torni. See oli ka ainuke, mis seal loodusjõule vastu pole pidanud, kuna oli hoolitsemata ja eelnevalt lagunenud.

Torn hävis alles 1970ndatel aastatel laviini järel. Ülejäänud tornidest ei kukkunud välja kivigi.

Torne kasutati vanasti ka sõnumi edastamisest. Kui vaenlane oli lähenemas, süüdati vanelast esimesena märganud pere tornis tulemärguanne. Seda nähti kaugemal ja nii levis sõnum lõpuks kogu Svanetis ning rahvas sai vastupanuks valmistuda.

Mestia väikelinnas on palju torn, aga käisin neid uudistamas ka kuangi väga raskesti ligipääsetavas Ushguli külas. See on Euroopa kõige kõrgemal asuv inimasustusega küla.

Praegusel ajal viib sinna enamvähem korralik mägitee. Ushguli torne, iidseid elamuid ja võrratult kaunist loodust näeb aga järgmises reisivideos.