Raja pikkus on 1200 m. Sellest 200 m on vana asfalt, 400 m pinnas ja ülejäänud betoon. Esimest korda ajaloos sõidetakse läbi hoone, milleks on vana lennukiangaar.

Punnvõrrid rallivad Eestis suviti juba seitsmendat aastat. Suve jooksul on 7-8 võistlust Eestimaa eri paigus. Võisteldakse kestvussõidus ja sprindidistantsidel.

Haapsalus on kestvussõit, see tähendab, et üks võrr põristab rajal 12 tundi. Võistkonnas on 2-4 liiget, kes sõiduriista rajal hoiavad.

Ala on aastatega populaarsust kogunud ning tegijamad on väljas päris suure tiimiga. Lisaks sõitjatele on kaasas ka tehniline personal, lausa pisikesed töökojad.

Võisteldakse neljas klassis: Retro – need on vanad nõukogudeaegsed sääreväristajad; Vaba klass – nendel on mootori ehitusel vabamad reeglid, võib rohkem tuunida; Hiinakas – need on siis tänapäevased sääreväristajad, Hiina mootoriga; Naisteklass – naised võivad sõita ükskõik milliste võrridega eelmainitud kolmest klassist.

Võistlusratta all mõistetakse punnvõrri, millest säilitatakse võistluse kestel vähemalt sama raam. Keelatud on asetada numbrit teisele võrrile. Mootorivahetus on võimalik, kuid peab toimuma vastavalt kehtestatud reeglitele. Mootor märgistatakse registreerimisel ning loa vahetuseks annab kohtunik.

Võistlejal on kohustuslik turvavarustus – motokiiver, pikad varrukad särgil, jakil vm, pikad püksid, saapad, kindad. Soovituslik on kasutada lisaks põlve- ja küünarnukikaitsmeid, kaitseprille, visiiri või muid nägemist kaitsvaid varustuselemente.

Punnvõrr on üks vägev riist! Kestvussõit punnvõrridel sisaldab tehnikahuvi, võidujanu, nutikust, sõiduosavust, õnne ja huumorit. Igaüks leiab oma tasakaalu. Kestvussõit näitab, kes jääb peale – inimene või tehnika.