Pomerantsi eesistumise blogi nr 18: häbeneda pole põhjust
Võime öelda, et häbeneda pole põhjust.
Kõigepealt kliimast. Eesti eestvedamisel on Euroopa Liidu kliimapoliitika eelnõudega toimunud suured arengud. Tänaseks on juba ära otsustatud, kuidas reformida heitmekaubandust. See on meie suur töövõit.
Uuenduskuuri läbinud kauplemissüsteem peab aitama kasvuhoonegaaside heidet tempokamalt vähendada, mis samas on kasulik ka kauplemisest tulu saavatele riikidele, seal hulgas muidugi ka Eestile. Selleks, et kauplemissüsteem täidaks oma eesmärki, peab CO2 ühiku hind tõusma tasemele, mis kannustaks ettevõtteid investeerima tootmise tõhustamisse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, kuid juba mõnda aega on CO2 ühikute hind olnud suhteliselt madal.
Alates 2021. aastast hakatakse kasvuhoonegaaside ühikute üldkogust vähendama 2,2% aastas senise 1,74% asemel. Suurenev nõudlus ühikute järele peaks kaasa tooma ka hinnatõusu.
Kõrgema hinnaga kauplemisest saavad otsest kasu ka kauplemissüsteemis osalevad riigid, kellele laekub kauplemise tulu. Eestis on ühikute müügist saadud rahaga toetatud korterelamute energiasäästlikumaks muutmist, väikeelamute taastuvenergia kasutuselevõttu ja küttesüsteemide uuendamist ning panustatud ka rahvusvahelisse kliimakoostöösse.
Selleks, et vältida tööstuse Euroopa Liidust välja kolimist ning tagada ettevõtete võime ELi väliste konkurentidega võistelda, saavad kauplemissüsteemis osalevad tööstusettevõtted osa ühikuid tasuta. Ka Eesti tööstussektori ettevõtted (näiteks põlevkiviõli, tsemendi- ja paberitootmine) saavad edaspidi osa heitkoguse ühikuid tasuta. Erandina jätkub väiksemas mahus tasuta ühikute eraldamine ka kaugküttele.
Tööstus- ja energeetikasektori abistamiseks vähese süsinikuheitega majandusele üleminekul luuakse mitmeid fonde, millest on ka Eestil võimalik osa saada ja muuta tööstusi kaasaegsemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Kauplemissüsteemis osaleb 2017. aasta seisuga 46 Eesti elektri- ja soojatootjat, põlevkiviõli-, tsemendi-, paberi- ja pabermassitootjat, telliste-, lubja- ja klaasitootjat.
Euroopa Liit on nüüdseks 1990. aastaga võrreldes vähendanud kasvuhoonegaaside heidet 23%. Eesmärk oli heidet 2020. aastaks vähendada 20%, seega on eesmärk juba täidetud. Eestis on 1990. aastaga võrreldes kasvuhoonegaaside heide vähenenud 55,3%.
Oluline on ka tegeleda kauplemissüsteemi mitte kuuluvate sektoritega, sest just nendest sektoritest pärineb ligi 60% ELi heitkogustest.
Eestil tuleb 2030. aastaks kasvuhoonegaase vähendada võrreldes 2005. aastaga 13%. Esialgse analüüsi põhjal on kõige rohkem võimalusi heite vähendamiseks transpordisektoris.
Metsadel on kliima reguleerijana täita eriline roll, mistõttu on oluline, et maa- ja metsasektoris toimuv aitaks kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa, mitte ei töötaks neile vastu. Üldine põhimõte on, et süsiniku sidumine ja heide metsanduse ja maakasutuse sektoris peavad olema tasakaalus ning vastava määrusega lepiti kokku, kuidas me hakkame nende sektoritega seotud heite üle arvet pidama. Analoogne debatt on parasjagu käimas seoses planeeritava puidurafineerimisetehase ökoloogilise jalajäljega.
Eesti on ka seni metsade majandamisel lähtunud säästliku metsanduse põhimõtetest, mistõttu Eestile olulisi muudatusi määruse rakendamine kaasa ei too. Täpsemad mõjude hinnangud selguvad järgnevate aastate jooksul, kui selguvad täpsed arvestusreeglid ning on kokku lepitud tegevused uues metsanduse arengukavas.
Osoonikihi kaitseks ratifitseeris Riigikogu Montreali protokolli Kigali muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ratifitseerimisega annab Eesti oma panuse suure kliimamõjuga ainete vähendamisse.
Eelmise aasta oktoobris Kigalis toimunud Montreali protokolli osaliste vahel kokku lepitud Kigali muudatuse eesmärk on piirata suure kliimamõjuga ainete kasutamist ning üle minna alternatiivsetele ainetele.
Montreali protokolliga on näiteks külmutus- ja jahutusseadetes, aerosoolides, tulekustutussüsteemides ja vahutootmises kasutatavad osoonikihti kahandavad ained asendatud peamiselt fluorosüsivesinikega (HFC-dega). Nende ainete mõju kliimale võib olla tuhandeid korda tugevam kui CO2-l. Seetõttu on nüüd Kigali muudatusega seatud riikidele kohustus vähendada HFC-de kasutust 50% võrra aastaks 2050 ning võtta kasutusele alternatiivsed ained. Sellised ühteaegu nii kliimat kui osooni säästvad ained on näiteks süsihappegaas, ammoniaak ja süsivesinikud.
Jäätmete sortimisest pole pääsu
Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu sõlmisid Eesti juhtimisel esialgse kokkuleppe jäätmekäitlusdirektiivide muutmiseks. Aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu tase 55%-ni ja aastaks 2030 60%-ni.
Arvestades, et kogu Euroopas võetakse ringlusse vaid 36% olmejäätmetest, tuleb paljudel liikmesriikidel kõvasti pingutada, et uued seatud eesmärgid saavutada, kaasaarvatud Eestil.
Täiesti uudsena kehtestatakse piirang ka prügilasse ladestamisele – aastaks 2035 ei tohi prügilatesse ladestada enam kui 10% tekkivatest olmejäätmetest.
Üheks me eesistumise prioriteetseks teemaks oli ökoinnovatsioon. Sellele pühendati tähelepanu juba suvisel keskkonnaministrite kohtumisel Tallinnas. Oktoober oli ökoinnovatsioonikuu, mille raames toimus Häkaton (ringmajanduse teemal), ringhangete konverents, looduspõhiste lahenduste konverents ja Climathon. Sel jõulueelsel nädalal kiitis Euroopa Liidu Nõukogu heaks järeldused ökoinnovatsiooni kohta ringmajandusele üleminekul.
President Kiisler
Detsembri alguses toimus kolmas ÜRO keskkonnassamblee, mis Eesti jaoks oli ajalooline.
Kolmandal assambleel valiti uueks keskkonnaassamblee presidendiks Siim Kiisler.
ÜRO Keskkonnaassamblee on kõrgeim maailma keskkonnaküsimuste üle otsustav organ, mis koguneb igal paaritul aastal Keenias, Nairobis.
Kolmanda assamblee tulemuseks (toimus detsembri alguses) on 11 konkreetset otsust keskkonna parandamiseks, mis annavad aluse järgmiste aastate ÜRO keskkonnaprogrammi tööle.
Näiteks pinnasereostuse vähendamiseks tuleb ÜRO keskkonnaprogrammil koostada 2019. aastaks pinnasereostuse raport, mis analüüsiks muu hulgas ka selle mõju tervisele. Õhureostuse vähendamiseks tuleb luua riiklikke metaani vähendamise strateegiaid, vähendada tahkete osakeste heitkoguseid ja kasutada puhtamaid kütuseid.
Räim säilitab ka 2018 rahvuskala positsiooni
Püügivõimaluste kokku leppimine osutus seekord kõvemaks pähkliks, kui ootasime.
Läänemere avaosa räime osas jäi lõplikuks kokkuleppeks jäi 20% tõus. Seega saab Eesti 2018. aastal avaosa räime püüda 25 468 tonni.
Liivi lahe räime osas tegi Euroopa Komisjon ettepaneku vähendada püügivõimalust 7%, millega pärast pikki arutelusid lõpuks nõustusid ka liikmesriigid. Eesti saab 2018. aastal Liivi lahest püüda 13 392 tonni räime.
Läänemere avaosa kui ka Soome lahe lõhe puhul otsustati püügivõimalust vähendada 5% võrra. Seega saab 2018. aastal Läänemere avaosas püüda 1919 lõhekala ning Soome lahest 1021 lõhekala.
Kilu osas jäid liikmesriigid nõusse Euroopa Komisjoni ettepanekuga suurendada püügikvooti 1% võrra. Eesti saab 2018. aastal püüda 30 047 tonni kilu.
Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumisel otsustasid ministrid keelata angerjapüügi Atlandi ookeanis ja Läänemeres kolmeks kuuks angerja rändeperioodil.
Eestis püütakse enamik angerjaid Võrtsjärvest
Veel andis Eesti suure panuse mitmetesse teemadesse. Septembris toimus Minamata elavhõbedakonventsiooni esimene konverents, kus töötatakse selle nimel, et vabaneda elavhõbedast. Jaapanis, Minamatas tuhandeid inimelusid nõudnud elavhõbeda epideemia järgi nime saanud konventsioon on ellu kutsutud selleks, et kaitsta inimeste tervist ja elusloodust keskkonda lastud elavhõbeda eest. Minamata konventsioon jõustus selle aasta 16. augustil.
Euroopa Liit on elavhõbeda kasutamise suuresti juba keelanud või minimeerinud ning on sellega eeskujuks paljudele teistele piirkondadele, kus elavhõbeda kasutamine on jätkuvalt päevakorras.
Eesti esindas Euroopa Liitu 6.-16. septembrini Hiinas, Ordoses toimuval kõrbestumise konverentsil.
Hinnanguliselt kaotatakse igal aastal 12 miljonit hektarit põllumaad pinnase kahjustumise tõttu. See teeb 23 hektarit minutis! Sellisel maa-alal võiks kasvatada 20 miljonit tonni vilja. Kõrbestumisest on otseselt või kaudselt mõjutatud ligi 2 miljardit inimest, seal hulgas mitmed Euroopa Liidu riigid.
Kõrbestumise konverentsil võeti vastu kõrbestumise vastu võitlemise strateegia aastateks 2018-2030.
Eesti ühines konventsiooniga 2011. aastal. Olgugi et Eesti ei ole mõjutatud riikide hulka end arvanud, pole meie pinnas probleemidest puutumata.
Palju rohkemat oleks poole aasta jooksul patt soovida. Igatahes edu bulgaarlastele, järgmistele eesistujatele. Kuulutan Pomerantsi eesistumise blogi suletuks.
