Viud on rändlinnud, kes talveks lõuna poole lendavad. Taliviu pesitseb meist põhja pool, kuid võib soodsate olude korral talve Eestis mööda saata. Näiteks eelmisel suhteliselt lumevaesel talvel peatus siin üsna palju taliviusid.

Viud on röövlinnud, kes toituvad närilistest, konnadest või linnupoegadest, erandiks on herilaseviu, kes sööb herilaste, kimalaste või mesilaste hauet, tõuke. Nende kättesaamiseks ei pea linnud paljuks isegi maa alt herilaste pesi välja kraapida. Herilaseviude pesitsemisedukust mõjutab tugevasti suvine herilaste arvukus, mis omakorda tähendab poegade kasvatamiseks kättesaadava toidu hulka. Pessa viiakse kärjetükid koos haudega.

Kõik viud pesitsevad varjatud kohas metsas. Pesa, mis koosneb oksaraagudest, ehitatakse kuuse, ka männi, kase või haava võrasse. Kõige rohkem olen viupesi näinud haruliste kaskede otsas, nagu ühelt juurde lisatud pildilt paistab. Kahjuks tegi RMK selle pesa ümber sügisel lageraiet.

Üks pesa on kasutusel mitu aastat järjest. Kevadel, kui viud rändelt saabuvad, korrastatakse pesa, tuuakse uusi oksi juurde ning kõige tipuks pannakse pesale mõned rohelised männioksad, märgiks, et see pesa on hõivatud. Järgmine tulija peab hea kombe kohaselt sellest tähisest kinni ning otsib või ehitab endale uue pesa.

Kõik viud kuuluvad meil III-sse kaitsekategooriasse, seega kõige leebemasse kaitse vormi. See tähendab, et pesitsusajal, aprillist augustini, on lindude häirimine keelatud, raietööd pesaümbruses samuti. Küll aga pole viupesad kaitstud muul ajal, ehkki tingimuseks on, et pesapuud ei tohi maha raiuda. Nii jäävadki paljud viupesad pärast raiet lagedale, tuulte sasida. Viu kui metsalind ei tule enam lagedale jäänud pessa tagasi. Vahel võib ehk mõni ronk raiesmikul asuva pesa asustada, kuid rongad eelistavad pesa teha kõrgemale puulatva, kust ümbrusele avaram vaade. Nagu pildilt näha, pole kase harude vahele tehtud pesa just kuigi kõrgel.

Teine foto on näide pesast, kus kuusk on ära kuivanud. Pilt on tehtud 2009.a. talvel. Nüüdseks on

viimsedki raod pesast alla varisenud. Seega – ka metsakuiv puu ei sobi pesapuuks. Muide, ainsaks erandiks on kalakotkas, kes teeb oma pesa meelsasti just kõrge kuivanud männi ladvatippu.
Selle kuivanud kuuse viupesa, mis oli minu ja naabri metsa piirikraavi ääres, hõivas 2005.a. kevadel händkakk ja pesas kasvas üles 3 kakupoega. Kakud ise risupesa ei ehita, otsivad puuõõnsuse ja vahel asustavad ka viupesi. Mõni aasta hiljem puu kuivas. Hiireviu ehitas uue pesa minu metsa kase otsa.