Kui ma oma metsast raiutud palgikoorma teele saadan, siis enamasti valdab nukker tunne, mõeldes, kas puitu ikka osatakse väärikalt kasutada. Parimal juhul saetakse laudadeks või prussideks. See on umbes sama tunne, kui laudast koormatäis omakasvatatud loomi minema viiakse, kuid mis neid ees ootab, seda ei saagi teada. Ega vist tahagi.

Hoopis teine asi, isegi uhkustunne valdab, kui näed ja tead, mida kõike sinu metsas kasvanud vanadest puudest teha võib. Justnimelt sellistest, mida suured saeveskid liiga jämedaks põlgavad ja hinna alla kruvivad. Mul on olnud võimalus kohalikku puidukasutust oma silmaga näha, sest siin valmistatakse männi ümarpalkidest maju. Puu elu kestab palkseinas edasi veel sajandeid, hoiab inimeste tervist ja teeb rõõmu.


Käisin palkmajade valmistajate laoplatsil, kus märkasin isegi 11 meetri pikkusi männipalke. See on ju peaaegu pool suure männi pikkusest. Tundsin ära ka oma metsast toodud männipalgid, millest üht töömees traditsiooniliselt viisil, käsitsi, liimeistriga kooris. Minu metsa palgid lõigati 130 aasta vanustelt mändidelt ja küllap nad püsivad siinsamas Eestimaal majaseinas vähemalt teist samapalju. Mu kodumetsas elasid puud pikka ja väärikat elu, sama väärikas ja põnev võib tulla ka järgnev aeg koos inimestega, kes ehtsast puidust lugu peavad.

Meie omad siin laovad käsitsi töödeldud ümarpalkidest maju ainult männist, kuusk pidavat „rahutu“ olema, võib seinas „mängima“ hakata. Küsisin, kas tööd jätkub, vastati, et tellimused ulatuvad 2017. aastasse. Linnadesse neid üles panna ei lubata, kuid järjest rohkem on eestimaalasi, kes igatsevadki elu looduse keskel. Palkmajad või palksaunad kui traditsioonilised ehitised sobivad maale kõige paremini. Veel küsisin hinna kohta – see tuleb kokkuvõttes soodsam kui mistahes muu uue maja puhul, sest täiendavaid materjale kulub vähem, seinad on paksud ja soojapidavad. Reeglina laotakse peale kivikatus, mis soodustab ka seinte ühtlast vajumist.

Murekohaks tulevikus võib olla see, et vanad, korralikuks majapalgiks sobivad männimetsad raiutakse kiiremini eest maha kui maju ehitada jõutakse. Ühel päeval ei jätku enam nii vajalikku jämedat, sirget ja pikka männipalki.