Arvasin siiani, et peale metsa ja põllumaade ning kaitsealuste rabamaastike pole meie kandis midagi, mis võiks siinset vaikselt kulgevat elu segada. Isegi Rail Baliticu trass jääb rabamassiivi taha. Aga võta näpust – meil on maa sees paekivi, dolomiit! Ja see aastatuhandete vanune maapõuevara on kaalukam suutäis kui sajandis kord-paar raieküpseks saav mets.

Vallamajas oli koosolek, kuhu olid kutsutud need, keda karjääri rajamine piirinaabritena otseselt puudutab. Mina käisin seal kuulajana ja sain mõnele küsimusele ka vastuse. Minu kinnistud ja sünnikodu jäävad kõik rohkem kui kilomeetri kaugusele, siis karjäär loomine ja edasine tegevus otseselt mind ei puuduta, välja arvatud ehk kaevuvesi.

Ettevõte, kes karjääri alla minevat maad (üle 17 ha) eraomanikult rentima(?) hakkab, on Eestis pikka aega tegutsenud ning neil on suuri karjääre üle Eesti. Pärnumaal näiteks Anelema ja Pottsepa. Eks vajadus teede ehituseks kasutatava kruusa, liiva ja killustiku järele kasvab pidevalt, lisaks nüüd veel see Rail Baltic. Seepärast on arusaadav, et otsitakse kõiki võimalusi, kus neid maavarasid veel kaevandada saaks.

Koosolek leidis, et keskkonnamõjude hinnang on hetkel puudulik ning vald ei tohiks enne nõusolekut anda, kui on selge, kuidas pärast mulla ja kruusakihi eemaldamist ning seejärel ligi 17 m paksuse dolomiidikihi väljakaevamine hakkab ümbruskonnas põhjavee taset mõjutama. Kohalikud saavad praegu oma joogivee enamasti madalatest salvkaevudest, järelikult pealmisest kihist. Puurkaevuvesi ühe talu juures tuleb 17 meetri sügavuselt. Millegipärast jookseb number „17“ selles loos läbi kolmest eri asjast.

Jutuks oli ka karjääri juurdepääsu- ja väljaveotee laiendamine, mis puudutab mitmeid eramaade omanikke, aga ka kruusakattega riigimaanteed. Küsimusi tekitas veel võimalik müratase, mis dolomiidikihtide lõhkamise ja killustikuks peenestamisega kaasneb.

Tõenäoline on, et mingil ajal see karjäär nagunii avatakse. Selleks ajaks on meil uus suur vald ja keegi ei tea, milliseid otsuseid seal vastu võtma hakatakse.