Ei ole asi nii hull kui arvatakse
See ütlus käib põdrakahjustuste kohta noortes haavikutes. Et asjast ülevaadet saada, käisin riigimetsas spetsiaalselt haavanoorendikke vaatamas. Pilt ühest sellisest, kus eelmisel aastal valgustusraiet tehti, on siin näha.
Minu silm ei märganud ühtki värskelt kooritud haaba, samas sihi äärses kraavis oli küll mitmeid kooritud pajupõõsaid. Põdrajäljed lumes ei viinud üle kraavi haavikusse, küll aga olid loomad tiirutanud vastaspoolel lageraielangil.
Kohalikud jahimehed kurtsid mulle, et RMK metsahärrad pidavat trahviga ähvardama, sest põtru pole piisavalt maha notitud ja nüüd söövad riigi haavikud ära. Eks minagi olen siin blogis kirjutanud metsas kohatud põtradest, keda on piirkonna peale (erametsad ja riigimets) kuni viis looma, kellest üks suurem vanaloom, kaks noort mullikat ja veel kaks keskmist. Liiguvad kahe- või kolmekaupa.
Sügisesel jahihooajal lasti ühel päeval selles piirkonnas üks pull, üks lehm ja tema vasikas. Ise nägin neid lastud loomi. Tol korral teati, et üks ema koos vasikaga jäid metsa alles. Laskmisload said kõik kasutatud.
Talve jooksul on kõrvalt piirkondadest, sh. teise maakonna teisest jahtkonnast, loomi juurde tulnud. Uus jahihooaeg alles kaugel, seepärast pole minu arvates õige teha järeldusi, et üksnes jahimehed on kõigis metsakahjudes süüdi. Pigem võiksid metsamehed ise natuke uurida ulukite ümberpaiknemise sõltuvust metsaraietest. Kus metsatööd käimas, sinna põdrad ka koonduvad. Kus vaikne ja rahulik, nagu kaitsealadel, seal on loomad väheliikuvamad.
Olen ise korduvalt neile asjadele mõelnud ning kogenud, et kui jõe taga põllukraavidelt sai kunagi suures mahus lepikuid vähendada, olid ka põdrad kohe jaol. Sellest, et veebruarikuus minu metsas toimunud raie ajal põdrad langetatud männipalke koorimas käisid, kirjutasin eespool. Või et naabri metsast kostva harvesteri mürina peale põdrad päise päeva ajal lanki vaatama sammusid, sellestki tegin siin juttu.
Küll aga koorivad ringi luusivad põdrad meelsasti keskealisi või latimetsa õrna koorega kuuski. Riigimetsas selliseid siinkandis õieti polegi, on vaid kultuurid, eri vanuses noorendikud ja küpsed kuuse-segametsad, kus ulukikahjusid praktiliselt ei teki. Noori haavikuid riigil siin-seal siiski on ja eks seepärast oletatavate ulukikahjudega jahimehi hirmutada tahetaksegi. Minu metsas on loomad mõningast kurja kuuskedele vahel teinud, kuid egas seepärast kõiki põtru korraga maha nottima ka ei pea, nagu metssigadega tehakse. Põdrapaanikaks pole põhjust, võtkem asja rahulikult.
