Esimesed märgid sügise lähenemisest

Kulub veel vaevalt kolm nädalat ja kalendrisügis ongi käes. Looduses on mõned märgid tema tulekust olemas.

Tuule ja vihmaga mahapudenenud kaselehed veelombil, punaseks värvunud lodjapuumarjad või nagu pildilt paistab – kollaseks tõmbunud lehtedega oks kraavipervel kasvaval jalakal. Suvinisupõld on pärast vihma omandanud pruunika tooni ja ootab kuiva päeva, mil lõikusjärg temani jõuab. Loodus tuletab meelde, et suvi on möödas.

On aeg ka metsahooldust teha, istutatud kultuurid üle vaadata, rohust ja võsast välja aidata. Minul õnneks enam väga noori metsakultuure pole, kuid kolm aastat tagasi istutatud kuusetaimed tahaksid vaarikate naabruses küll valgust juurde. Seega tuleb nii võsa kui vaarikaid niita.

Kuival ja päikselisel suvel, nagu lõppenud august oli, ei tasugi noori kuuski ümbritsevatest taimedest kiiresti lagedale päästa. Kuusk talub varju niikaua, kuni naabrid talle lausa kukile elama pole asunud. Kui läheb vihmaseks, nagu mõnel päeval juba on olnud, siis tuleks küll puukestele peale vajuvad lopsakad taimed ümbertringi maha niita. Nii saavad noored kuused valgust ja ruumi juurde ning pääsevad järgmisel kevadel kohe segamatult edasi kasvama.