Haned ja kiivitajad jõudsid sisemaale

Kevad tuleb suure hooga ja uusi linde saabub juurde. Metsa sõites nägin esimesena üht hiireviud kaseladvas peatumas. Tagasiteel aga veel teisigi liike.

Jõe taga metsas, kus mõned kõdunenud puunotid kraavikaldal, vilksatas hetkeks väike valge loomake nende nottide peal. Jäin ootama ja seadsin kaamera valmis, sest teadsin, et kui valges talvekasukas nirk veelkord juhtub end näitama, tuleb kiiresti päästikule vajutada. Näitaski, kuid kadus vähem kui sekundi jooksul. Ei suutnud reageerida ja nirgipildist jäin ilma. Hiljem uurisin, kas seal ka mingi urg võiks olla ja leidsingi vana sanglepa tüve allosast väikese pikliku õõnsuse. Võimalik, et seal ongi nirgi elamine.

Tagasiteel jäid taliviljaorase ja küntud maa piiril silma linnud, keda minnes ei juhtunud nägema. Kuulsin vaid kiivitajate hääli. Kiivitajaid oli ainult kaks, kuid nendega samas kambas veel seitse hane. Ma pole kuigi osav hanede määraja, kuid minu arvates olid need rabahaned.

Natuke maad edasi tee ääres kaskede otsas olid tedred, 3-4 tükki. Nemad on seal igal aastal ja mõnikord kuked käivad põllul mängimas. Veel sadakond meetrit edasi ja kase-haava noorendiku vahel vilksatas korraks laanepüü, kadus oksalt alla maapinnale.

Seega sai ühe päeva peale kokku päris korralik hulk erinevaid liike nähtud.