Pildil olevad vihmast märjad kübarad on kollased, jalg kinnitub puukoorele. Sama jalaka tüvel nägin veel ka üht halli seent, millel jalg puudus ja kübar toetus külgepidi otse puutüvele ning seetõttu meenutas kangesti austerservikut. Olen kunagi austerservikuid kasvatanud Türi lillelaadalt ostetud pakul, mis andis saaki järjest kaks aastat. Siis lehtpuupakk hakkas kõdunema ja seened kadusid. Kui veel kunagi õnnestuks seeneeostega nakatatud pakk saada, oleks päris mõnus koduõues varjulises kohas põõsa all sealt värskeid delikatess-seeni lõigata.

Kuna hilissügisel leidub mitmeid söögiseeni, siis julgen oletada, et kobarana kasvavad seened võiksid ehk olla puidu-sametkõrgesed. Kui saaksin kinnitust, et olen liigi õigesti määranud, siis julgeksin neid isegi proovida. Kirjanduse järgi on puidu-sametkõrges hea sügistalvine seen, toiduks tarvitatakse vaid kübarat. Nad kannatavad mõningast külma ning kasvavad sulailmadega edasi.