Nimelt oli mul võimalus osa võtta Ambla metsaühistu poolt korraldatud õppepäevast, kus saime näha looduslikult uuenenud lankide ning ühe 2006.a. istutatud, kuid hooldamata jäänud kuusekultuuri hetkeseisundit. Mida ette võtta, kas üldse saab ja milliste võtetega on veel võimalik nii soodsates kasvutingimustes ning põõsaste ja lehtpuudega looduslikult uuenenud metsadest tulevikus tulu andvat puistut kujundada.

Toomas Lemmingu eestvedamisel oli välja valitud kolm erinevat metsatükki, kõik viljakas sinilille kasvukohatüübis, millest igaühe juures toimus elav arutelu koos erinevate seisukohtade kuulamisega. Kuulajateks ja kõnelejateks olid nii väikemetsaomanikud kui ka metsafirma esindajad. Asjalikku nõu andsid Aavo Kannike, Olavi Udam ning Taavi Ehrpais. Neist viimane demonstreeris praktilisi metsahooldusvõtteid nii kettsae kui võsasaega.

Omapäi kasvada lastud ning hooldamata jäänud noore metsa kujundamise osas läksid kohalolijate arvamused paiguti lahku. Suure metsafirma esindaja pidas 15 aasta vanuse ja ca 10000 lehtpuuga uuenenud tihniku kõige lihtsamaks majandamisvõtteks see üle pinna giljotiiniga maha võtta, puiduhakkeks teha ning seejärel alale kuusekultuur rajada. Tihedalt kasvanud ja kehva võraga vibalikud kased-haavad muutuksid hooldusraie (valgustus, harvendus) järel tuule- ja lumehellaks. Mis on õige, mis vale – selle üle arutletigi.