Jaaniristik

Seda punaste õitega ristikut kutsutakse ka jaanililleks, ehkki tema õige nimetus on keskmine ristik. Erinevalt sarnaselt punaste õitega aasristikust kasvab keskmine ristik edukalt väheviljakal, klibusel pinnasel ning alustab õitsemist jaaniajal.

Päris jaanilill ehk pääsusilm või ellerhein on haruldaseks muutunud. Lapsepõlves oli ta väga tavaline lill karjamaal või kraavikallastel. Tema noppimisest käte külge jäänud lõhn püsib mul selgelt meeles. Arvan, et maaparandus, kuivenduskraavid, intensiivne põllundus, umbrohutõrje, rohumaade niitmine ning üleüldine maastike muutmine on hapra jaanilille siinsest loodusest välja tõrjunud. Paar suve tagasi juhtusin mõnd õit nägema ühel rohtunud metsasihil ja teist korda ühel rabaäärse teekraavi pervel.

Teine kadunud suvelill lapsepõlve karjamaalt on kassikäpp. Roosad või valged, kassi varbaid meenutavad pehmed karvased käpad kasvasid kodutalu karjamaa kivisel künkal koos maadligi teravate ohakatega. Nende viimaste peale ei tohtinud palja jalaga astuda, nõelad tungisid päka sisse ja see oli väga valus. Aga kassikäpad seal olid nii armsad ja pehmed, et silitasin nendega oma põski. Nüüd pole mul kassikäppa õnnestunud kusagilt leida.

Imelik suve algus on sel aastal. Ülepäeviti kütan elutoa ahju ja korra päevas ka köögis pliiti. Muidu on külm ja rõske.