Jälgime noore metsa kasvamist
Otsisin oma pildipangast pilte musttihasest, keda umbes viis aastat tagasi õnnestus korduvalt jõe taga taluplatsil näha, kus tol ajal ka lindude toidulauda talviti katsin. Kuna musttihane ei püsi paigal, siis pildi olin küll saanud, kuid näitamiseks see ei kõlba. Tänavu on mul hommikuti koduses linnumajas samuti üks musttihane kohal ja nagu aastaid tagasi, nii ka nüüd, ei püsi ta viivugi paigal. Ilmub elupuupõõsast, hüpleb maha pudenenud seemneid haarates maapinnal ning kaob jälle põõsasse. Varsti tuleb uue noosi järele. Ta on tilluke lind, rasvatihasest poole väiksem, ka sinitihasest väiksem, tumeda selja ning olulise tunnusena paistab musta pea kuklapoolel valge piklik laik. Kuna musttihane on üldiselt metsalind, siis enamasti ta õuedesse pandud lindude toitmiskohtadesse ei tule. Aga erandeid siiski on.
Musttihast otsides aga jäid silma 2008.a. detsembris esimese digikaameraga tehtud pildid kuusekultuurist, mille istutasime 2007.a. kevadel. Sel ajal oli mul veel filmikaamera. Äsja tegin võrdluseks värske pildi samadest kuuskedest praegu. Tore vaadata, kui kiirelt võivad kuusetaimed hea mulla ning istutamisjärgse hooldusega seitsme aasta jooksul kasvada.
Kui vanemat pilti, kus taimed väikesed, terasemalt silmitseda, siis on näha kuuskede sinised ladvaotsad. Tol ajal määrisin taimelatvu repellendiga Cervacol, et metskitsed neid ära ei hammustaks. Nii said noored kuused segamatult kasvada ning saavutasid suure edumaa varem (2003, 2004) istutatud taimede ees, mida kahel järjestikusel talvel metskitsed hullusti pookisid. Praegu pole noorendikel erilist vahet, sest ka kahjustatud kuused tulid kitsehammustustest eluga välja, ehkki põdesid ja kaotasid ajas paar-kolm aastat. Seega ei saa öelda, et ulukid, vähemalt metskitsed, kogu istutatud metsa ära sööksid. Põtrade rüüsted noores männikus võivad hoopis rängemad olla, sest suured loomad mitte ainult ei hammusta oksi või latvu, vaid lausa murravad noori mände pooleks. Minul männikultuure pole, siin-seal kasvab natuke looduslikke mände kuusenoorendike vahel.
Kutsun ka teisi metsaomanikke jäädvustama oma istutatud metsa kasvamist, näiteks igal aastal samal ajal ja samast kohast. Hiljem on tore neid fotosid vaadata ja võrrelda, eriti kui jõuab kätte aeg mets lapselastele üle anda.