Jälle käisid kontvõõrad metsaplatsil

Laupäeva õhtul, kui mina olin Vihtra külakeskuses Ott Leplandi kontserdil, käis järjekordne kamp kontvõõraid jõetagusel taluplatsil napsutamas. Kuigi on olemas teabekiri, et pikemalt paigale jääda soovija peab minult luba küsima, ei tulnud mu telefonile ühtki kõnet. Kontserdilt läksin otsejoones koju ega hakanud õhtul metsa üle kontrollima sõitma.

Kui pühapäeva lõuna paiku sinnapoole liikusin ja taas tee äärde maha visatud pudeleid asusin kokku korjama, oli selge, et kutsumata külalised on jälle pidu panemas käinud. Eramaa algust tähistava sildiga post tee ääres oli samuti pikali lükatud.

Aga Leplandi akustiline kontsert väikses maakohas oli südamlik. Pärast esinemist leidis Ott minu jaoks aega nelja silma all põgusalt vestelda. Olin teda seni vaid läbi teleekraani näinud-kuulnud ja otsene kokkupuude oli esmakordne. Ott on äärmiselt siiras, soe ja südamlik inimene. Soovin, et minu arvates ühel viimaste aegade andekamal noorel artistil läheks hästi, et esinemiste kõrval jääks aega uusi laule luua, edasi pürgida ja elus õnnelik olla.