Kes metsas liiguvad

Üle mitme aasta on sel talvel metsas jälle rohkelt jänesejälgi. Rebased võttis kärntõbi ära ja kepsutajate elu selle võrra kergem. Kui just mõni ilves oma ringiga kohale ei ilmu. Värskelt sadanud lumele tekib iga päev uusi jälgi. Jänesed liiguvad juba mitmekaupa, kaugel see kevadki on.

Metsa on ka oravaid juurde siginenud ja nemadki tegutsevad aktiivselt. Iga natukese maa tagant on orav üle sihi hüpanud ja lumele jäljed jätnud. Puudel on rohkelt küpseid kuusekäbisid ja oravatel talvine toit käepärast võtta. Minu kodumetsas pole märke ka nugistest või suurtest kakkudest, kes oravate elu ohustaksid.

Kuusekäbide seemned lähevad toiduks ka rähnidele. Kui kuuled järjest ühest ja samast kohast kostvat vaikset koputamist, siis tasub asja uurida. Mina esiotsa ei suutnudki pildil olevat suur-kirjurähni leida. Käisin tiiru metsas ära ja kui tagasi sammusin ning uuesti täpselt samast tukast vaikset kopsimist kuulsin, jäin seisma. Kuulatasin ja silmitsesin hoolega puid, et näha, kust toksimine täpselt kostab. Viimaks leidsin ka rähni enda üles. Tal on kase otsas sepikoda, kus ühes õõnsuses käbisid töötleb. Arvan, et kui mõni päev jälle samast kohast mööda juhtun, leiaksin tööhoos rähni endiselt eest. Mis viga end sedaviisi nuumata – käbidega kuused ümberringi.